Albaania kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Brocarduse tunnistus
hävinud kirjandus
12. rida:
Vanim säilinud [[albaania keel|albaaniakeelne]] tekst on [[katoliiklus|katoliiklik]] ristimisvormel 1462. aastast: ''Unte' paghesont peremerit Atit et birit et spertit senit''. Selle pani kirja [[Durrës]]e [[peapiiskop]] [[Pal Engjëlli]] ning kiitis heaks nimetatud aastal [[Burrel|Mat]]i linnas koos olnud [[sinod]].
 
Albaania päritoluga [[Humanistid|humanist]] [[Marin Barleti]] andis hiljemalt 1510 [[Rooma]]s [[ladina keel]]es välja [[Skanderbeg]]i loo (''Epeiroslaste vürsti Skanderbegi elu ja tegude lugu''). Sellele eelnes tema teine ladinakeelne raamat ''[[Shkodër]]i piiraminepiiramisest'' (mitte enne 1504). Need tekstid tõlgiti kiiresti mitmesse Euroopa keelde.
 
Raamatus ''[[Shkodër]]i piiramisest'' kirjutas Barleti: ''Mul olid hiljuti käes ühed [[annaalid]] – pigem fragmendid kui annaalid – mis legendile tuginedes ei räägi mitte linna ehitamisest, vaid taasehitamisest. Neist on kodukeeles lugeda, et "keegi Roza ja tema õde olid Shkodëri linna asutajad". Jutt on niisiis albaania keelest. Albaaniakeelsed raamatud on kaotsi läinud tõenäoliselt süstemaatilise hävitustöö tulemusena. Selles on südi kas Stefan Dušan, kes püüdis oma [[õigeusk|õigeusulisest]] riigist [[katoliiklus]]t välja juurida, või [[Türgi|türklased]], kes tahtsid hävitada tõendeid albaania kultuurist. Albaaniakeelseid kirjutisi on säilinud välismaa arhiivides ja raamatukogudes.
 
[[Albaania keel|Albaaniakeelset]] usulist kirjandust anti 16. ja 17. sajandil välja geegi murdealal. [[Katoliiklus|Katoliku]] [[misjonär]]id nõutasid [[Türgi]] võimudelt loa raamatuid välja anda. [[Gjon Buzuku]] andis 1555 välja missaraamatu (''Meshari''). See on vanim säilinud albaaniakeelne raamat. See sisaldab põhilised osad katoliku [[liturgia]]st: suuremate pühade teenistused, kommentaare palveraamatust, osi [[Piibel|Piiblist]] ja [[katekismus]]est. Raamat on kirjutatud [[geegi murderühm|geegi]] murdes [[ladina kiri|ladina kirjas]], millele on lisatud täiendavaid tähti. Sõnavara on suhteliselt rikas. [[Ortograafia]] ja [[morfoloogia]] on järjekindlad, mis viitab varasema kirjatraditsiooni olemasolule.