Edward Elgar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Edward Elgar.jpg|thumb|Sir Edward Elgar]]
Söör '''Sir Edward''' William '''Elgar''' ([[2. juuni]] [[1857]] – [[23. veebruar]] [[1934]]) oli hilise [[romantism]]iajastu briti helilooja.
 
== Elukäik ==
Sündis klaverihäälestaja ja muusikakaupmehe peres. Edward Elgar oli andekas iseõppija, kes õppis mängima paljusid pille. 16-aastaselt hakkas andma [[klaver]]i- ja viiulitunde, mängis mitmes orkestris [[viiul]]it.
 
SündisEdward Elgar sündis klaverihäälestaja ja muusikakaupmehe[[muusika]]kaupmehe peres. Edward ElgarTa oli andekas iseõppija, kes õppis mängima paljusid pille. 16-aastaselt hakkas ta andma [[klaver]]i- ja viiulitunde, ning mängis mitmes orkestris [[viiul]]it.
Pärast abiellumist kolis [[London]]isse, kus üritas peret heliloominguga elatada, kuid kuna Victoria-aegsel [[Inglismaa]]l oli suhteliselt madalat päritolu iseõppijal raske läbi lüüa, pidi pöörduma tagasi [[Worcestershire]]'i ja töötama õpetajana.
 
Pärast abiellumist kolis ta [[London]]isse, kus üritas peret heliloominguga elatada, kuid kuna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]]-aegsel [[Inglismaa]]l oli suhteliselt madalat päritolu iseõppijal raske läbi lüüa, pidi ta pöörduma tagasi [[Worcestershire]]'i ja töötama õpetajana.
Elgari tuntus suurenes [[1890. aastad|1890. aastatel]]. Tema esimese suure orkestriteose "Enigma variatsioonid" ettekanne Londonis aastal [[1899]] tegi temast ühe oma ajastu menukaima briti helilooja. Järgnenud aastatel sai ta oma tööde eest mitmeid tiitleid ja autasusid.
 
Elgari tuntus suurenes [[1890. aastad|1890. aastatel]]. Tema esimese suure orkestriteose "Enigma variatsioonid" ettekanne Londonis aastal [[1899]] tegi temast ühe oma ajastu menukaima briti helilooja. Järgnenud aastatel sai ta oma tööde eest mitmeid tiitleid ja autasusid.
 
Aastatel [[1905]]–[[1908]] oli Elgar [[Birminghami ülikool]]i muusikaprofessor.
 
Edward Elgari populaarsus kestis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]]. Pärast abikaasa surma [[1920]]. aastal ta enam märkimisväärseid teoseid ei loonud. Elgari viimane, 3. sümfoonia, jäi lõpetamata. Järelejäänud visandite põhjal kirjutas selle [[1997]]. aastal lõpuni [[Anthony Payne]].
 
== Looming ==
Kokku on Elgar kirjutanud umbes 90 helitööd, neist tuntumad on "Enigma variatsioonid", 1. [[sümfoonia]] ja tšellokontsert. Elgari [[marss]], millele [[Arthur Benson|Arthur C. Benson]] kirjutas teksti pealkirjaga "''Land of Hope and Glory''", on saanud brittide mitteametlikuks teiseks [[hümn]]iks.
 
Kokku on Elgar kirjutanud umbes 90 helitööd,. neistNeist tuntumadtuntuimad on "Enigma variatsioonid", 1. [[sümfoonia]] ja tšellokontsert[[tšello]]kontsert. Elgari [[marss]], millele [[Arthur Benson|Arthur C. Benson]] kirjutas teksti pealkirjaga "''Land of Hope and Glory''", on saanud brittide mitteametlikuks teiseks [[hümn]]iks.
Elgar armastas [[anagramm]]e, [[mõistatus]]i ja [[kood]]e, neid on põimitud ka tema muusikasse. "Enigma variatsioonid" ("''Variations on an Original Theme (Enigma)''") on siiani omamoodi muusikaline mõistatus. See orkestrisüit koosneb põhiteemast ja selle 14 variatsioonist, millest igaüks portreteerib muusikaliselt mõnda helilooja sõpra või lähedast. Esimene variatsioon kujutab Elgari abikaasat Alice'it, üheksas ja ehk kõige populaarsem nimega Nimrod tema kirjastajat August Jaegerit (Nimrod - Piibli suur kütt, ''Jäger'' - [[saksa keel|saksa keeles]] jahimees). Viimane variatsioon kujutab heliloojat ennast. Ka peateema ise on aga omakorda ühe tuntud teema variatsioon ja Elgar ei avaldanud kuni surmani, millise nimelt. Ta nimetas vaid, et see on väga tuntud, ja andis ka üksikuid muid vihjeid, kuid uurijate hulgas pole seni lahenduse suhtes üksmeelt. Välja on pakutud nii "''Auld Lang Syne''" kui "''Rule, Britannia''".
 
Elgar armastas [[anagramm]]e, [[mõistatus]]i ja [[kood]]e,. neidNeid on põimitud ka tema muusikasse. "Enigma variatsioonid" ("''Variations on an Original Theme (Enigma)''") on siiani omamoodi muusikaline mõistatus. See orkestrisüit koosneb põhiteemast ja selle 14 variatsioonist, millest igaüks portreteerib muusikaliselt mõnda helilooja sõpra või lähedast. Esimene variatsioon kujutab Elgari abikaasat Alice'it, üheksas ja ehk kõige populaarsem nimega Nimrod tema kirjastajat August Jaegerit (Nimrod - Piibli suur kütt, ''Jäger'' - [[saksa keel|saksa keeles]]es jahimees). Viimane variatsioon kujutab heliloojat ennast. Ka peateema ise on aga omakorda ühe tuntud teema variatsioon ja Elgar ei avaldanud kuni surmani, millise nimelt. Ta nimetas vaid, et see on väga tuntud, ja andis ka üksikuid muid vihjeid, kuid uurijate hulgas pole seni lahenduse suhtes üksmeelt. Välja on pakutud nii "''[[Auld Lang Syne]]''" kui "''[[Rule, Britannia]]''".
 
Elgar oli andekas [[meloodia]]meister. Tema muusikas on leitud Saksa romantismi, eriti [[Johannes Brahms|Brahmsi]] mõjusid, samuti Wagneri-järgset [[kromatism]]i ühendatuna inglisepärase mõõdukusega ja distsipliiniga.