Sääselised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
34. rida:
== Sääseliste sugukonnad ==
*''Anisopodidae'' [[Aknasääsklased]]
*''Bibionidae'' [[Karussääsklased]] (Eestis 14 liiki)
*''Blephariceridae''
*''Cecidomyiidae'' [[Pahksääsklased]] (Eestis arvatavasti üle 500 liigi)
**Pahksääsklaste hulka kuuluvad paljud [[taimekahjurid]]. Nende pisikeste, tavaliselt vaid mõne millimeetri pikkuste putukate vastsed elavad taimekudedes ning põhjustavad nende vohamist ehk pahkade teket. Paha sees leiab vastne piisavalt toitu ning kaitset vaenlaste eest.
*''Ceratopogonidae'' [[Habesääsklased]]
42. rida:
**Klaasiksääsklased on huvitavad selle poolest, et nende vees elavad vastsed on täiesti läbipaistvad ning seetõttu ujudes lausa nähtamatud. Vastsete asupaika reedavad vaid vees ringi liikuvad tumedad silmad. Klaasiksääskede valmikud ei toitu.
*''Chironomidae'' [[Surusääsklased]] (Eestis üle 400 liigi)
*''Culicidae'' [[Pistesääsklased]] (Eestis 35 liiki)
*''Keroplatidae'' (Eestis vähemalt üks liik, ''Cerotelion humeralis'')
*''Limoniidae'' [[Karksääsklased]]
*''Mycetophylidae'' [[Seenesääsklased]] (Eestis üle 500 liigi)
*''Phlebotomidae'' [[Moskiitolased]]
*''Psychodidae'' [[Libliksääsklased]]
*''Ptychopteridae'' [[Kurdsääsklased]]
*''Scatopsidae'' [[Kõdusääsklased]] (Eestis mõnikümmend liiki)
*''Sciaridae'' [[Leinasääsklased]] (Eestis kuni 70 liiki)
**Leinasääsklaste hulka kuuluva vaenusääse vastsed on varasematel aegadel tekitanud inimeste hulgas ebausklikku hirmu ikalduse, sõja ja teiste hädade ees. Nimelt võtavad selle sääseliigi vastsed toidupuuduse korral ette massirändeid, kogunedes seejuures pikaks, kuni 10 cm laiuseks lindiks, mis sobiva toidupaiga otsingul aeglaselt edasi väänleb. Selliste "vaenuköite" ilmumist loetigi halvaks endeks.
*''Simuliidae'' [[Kihulased]] (Eestis mõnikümmend liiki)
*''Tipulidae'' [[Sääriksääsklased]] (Eestis umbes 80 liiki)
*''Trichoceridae'' [[Talvesääsklased]] (Eestis 5 liiki)
| |||