Rapla kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Rapla koguduse tugevuseks sajandi jooksul on olnud siin pikemat aega töötanud ja sügavad jäljed jätnud [[vaimulik]]ud. Kõige kauem on praeguse kiriku ajal töötanud kirjanik [[Juhan Liiv]]i lellepoeg [[praost]] [[Joosep Liiv]] (Raplas [[1907]]–[[1941]]), kes oli ka ise hea luuleandega ning töötas enne sõda pikka aega piiblitõlke komisjoni esimehena. Vana Testamendi professor [[Evald Saag]]i ([[1944]]–[[1962]]) elutööks sai samal ajal [[Kirikuvalitsus]]e juures [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] loomine ja teoloogilise õpetuse järjepidevuse säilitamine. Esimesed sõjajärgsed aastakümned olid kiriku jaoks kõige raskemad. Raplas, kus kiriku kõrval tegutses ka veel elujõuline [[vennastekogudus]], oli riigipoolne surve eriti tugev. [[1962]]. aastal saadeti kohalike võimukandjate nõudel Evald Saag Raplast ära, aasta hiljem suleti vägivaldselt ka vennastekoguduse palvemaja. Järgmine vaimulik praost [[Esra Rahula]] ([[1962]]–[[1991]]) oli kohaliku päritoluga mees, kes suutis oma tarkuse ja tasakaalukusega olukorda stabiliseerida. Alles järsult kasvanud töökoormus [[1980. aastad|kaheksakümnendate aastate]] lõpus, mil koguduses toimus üle neljasaja ristimise aastas, sundis teda pärast 29 aastat kestnud viljakat tööd pensionile jääma. Aastast 1992 on Rapla koguduse õpetajaks Mihkel Kukk.