Sahhalin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: lv:Sahalīna
Resümee puudub
3. rida:
| Pilt = Sakhalin (detail).PNG
| Pildiallkiri =
| Pindala = 76 400 km<sup>2</sup>²
| Rannajoone pikkus = 3166
| Rahvaarv = 514 520 {{väiksem|(1.01.2009)}}
13. rida:
| Asendikaardi pilt = Sakhalin (Island).PNG
}}
 
'''Sahhalin''' ([[vene keel]]es Сахалин, [[jaapani keel]]es 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren))
on [[saar]] [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]].
 
EraldatudSahhalini lääneeraldab poolläänes asuvast [[Euraasia]] [[manner|mandrist]] [[Tatari väin]]aga (viimase kitsaim osa on [[Nevelskoi väin]]). KirdesSahhalinist piirnebpõhjas ja idas on [[Ohhoota meri|Ohhoota merega]], lõunas eraldatudasuvast [[Hokkaidō]] saarest eraldab teda [[La Pérouse'i väin]]aga, edelas piirnebasub [[Jaapani meri|Jaapani merega]].
 
SaareSahhalini pindala on 76 400 km&sup2;² (teistel andmetel 72 493 km&sup2;²). [[Rannajoon]]e pikkuson 3166 km pikk. Saar on mägine, kõrgeim tipp [[Lopatini mäetipp]] on 1609 m kõrgunekõrge.
 
== Ajalugu ==
 
Arheoloogilised leiud näitavad, et inimesed elasid Sahhalinil juba [[paleoliitikum]]is, 20–25 tuhat aastat tagasi, kui [[jääaeg|jääajal]] alanes maailmamere tase ja Sahhalin omandas maismaaühenduse mandriga, samuti Hokkaidōga.
 
[[Neoliitikum]]is, 2000–6000 aastat tagasi, asusid saarele paleoasiaadid, tänapäeva Sahhalini põlisrahvad: saare põhjaossa [[nivhid]] ja lõunaossa [[ainud]]. Need rahvad elasid saarel kuni [[17. sajand]]ini kahekesi, kuid eraldatult. Nivhid käisid läbi [[Amuur]]i suudmes asunud hõimudega, ainud Hokkaidō ainudega. Ent nende materiaalne kultuur ja eluviis oli sarnane: mõlemad tegelesid [[korilus]]e, [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[jahipidamine|jahipidamisega]].
 
17. sajandil ilmusid saarele [[tunguusi keeled|tunguusi keeli]] kõnelevad rahvad: korilased ja [[põdrakasvatus|põdrakasvatajad]] [[evengid]] ning orokid, kes evenkide mõjul samuti hakkasid põtru kasvatama.
 
[[1855]] Venemaa ja [[Jaapan]]i vahel sõlmitud lepingu kohaselt jäi Sahhalin Venemaa ja Jaapani jagamatusse ühisomandisse. [[1875]] sõlmisid need riigid Peterburi lepingu, mille kohaselt Sahhalin läks täies koosseisus Venemaale, kuid vastu andis Venemaa kõik [[Kuriili saared]]. Kohe seejärel, [[23. mai]]l 1875 võeti vastu seadus, millega Sahhalinist sai [[asumine|asumisele]] saatmise paik ja millega Sahhalinile asutati [[sunnitöö]]vangla. Venelased asutasid [[1882]] asula, mis tänapäeval kannab nime [[Južno-Sahhalinsk]] (asutamise ajal Vladimirovka). See on Sahhalini suurim asula ja administratiivkeskus.
 
[[Vene–Jaapani sõda|Vene–Jaapani sõjas]] võitis Jaapan Venemaalt [[Portsmouthi rahu]]ga poole Sahhalini. Piir läks mööda 50. põhjalaiuskraadi ja jagas saare üsna täpselt pooleks.
Saare pindala on 76 400 km&sup2; (teistel andmetel 72 493 km&sup2;). [[Rannajoon]]e pikkus 3166 km. Saar on mägine, kõrgeim tipp [[Lopatini mäetipp]] on 1609 m kõrgune.
 
[[Teine Maailmasõda|Teises Maailmasõjas]] sai Jaapan lüüa ja Venemaa ([[Nõukogude Liit]]) võitis. Sõja tulemusena läksid kõik Kuriili saared ja terve Sahhalin NSV Liidule, kuid [[rahuleping]] ja piirileping jäid sõlmimata, mistõttu juriidiliselt kuulub endiselt pool Sahhalini Jaapanile.
Alates [[1945]]. aastast on Sahhalin tervikuna [[Venemaa]] valduses ja moodustab [[Sahhalini oblast]]i põhiosa.
 
[[Kategooria:Venemaa saared]]