Aforism: erinevus redaktsioonide vahel

{{keeletoimeta}}

* Teravmeelsus on haritlase häbematus. ([[Aristoteles]])

* Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. ([[Johann Wolfgang von Goethe]])

Kui aforismidele lähedased [[vanasõna]]d ja [[kõnekäänd|kõnekäänud]] on anonüümsed, siis aforism on enamasti individuaallooming. Esineb nii iseseisva [[žanr (kirjandus)|žanrina]] kui ka lülitatult pikemasse teksti, mis tervikuna ei ole aforistlik. Lakoonilist ja täpset väljendusviisi nimetatakse '''aforistlikuks stiiliks'''.

 

 

Eesti [[autor]]itest on aforisme on tekstidesse poetanud [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Liiv]] (teoses "Ääremärkused: Kivide varjudest ei saa müüri, küll aga kividest enestest"), [[Friedebert Tuglas]], [[Anton Hansen Tammsaare]], [[Karl Ristikivi]] ("Imede saar: Ainult nõrk kardab vasturääkimist"). Aforismikogumikke on avaldanud ka [[Arvo Valton]] ("Uksed kriuksuvad öösiti", "Märklaud kilbiks", "Tagasi tulevikku").

 

 

[[Kategooria:Kirjandusžanrid]]