Erinevus lehekülje "Arutelu:Robert Downey juunior" redaktsioonide vahel

resümee puudub
:: Olen nõus, et võimaluse korral on parem kasutada omasõna. Kui aga näiteks võõrsõna annab mingit varjundit paremini edasi, siis on parem kasutada võõrsõna. Samuti on üldjuhul parem mitte palju hälbida tavalisest kasutusest. Ja kuigi "juunior" ja "noorem" tähendavad sama asja, ei ole need sõnad igas suhtes ekvivalentsed. Keelel ongi tendents anda igale sünonüümile mingi oma varjund, mis teeb ta asendamatuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. august 2009, kell 17:02 (UTC)
: Vähemalt sõna ''vanem'' kasutamist ''seeniori'' kasutamisest halvemaks pidada järelikult siis pole. Ehk ma ainult ei saa soovitada sul esimesest teiseks paremaks pidada, kuna kardad tavalisest kasutusest hälbida. Kuigi hälbimishirm jääb ka mõnevõrra arusaamatuks, kuna esimese kasutamine ei tee kindlasti vähem arusaadavamaks. Keelel ka omadus väljendamiseks erinevaid viise pakkuda, alati ei peagi ütlema nii nagu ''tavaliselt''. Ainult, et võõrsõnadega on ühte omapärast keelt raske rikastada (rikkamaks teha). [[Eri:Contributions/195.50.204.250|195.50.204.250]] 14. august 2009, kell 18:04 (UTC)
 
:: Esimesest lausest ma ei saa aru.
:: Ma ei pea kumbagi sõna iseenesest paremaks. Stiilile esitatakse mitu nõuet, mida tuleb püüda korraga järgida: eelistada omasõna, valida kõige täpsem ja konteksti sobivam sõna, kasutada oma idiolekti, mitte omapäratseda. Me peaksime järgima kõiki neid reegleid peale eelviimase, kuivõrd kollektiivne töö nivelleerib idiolektid.
:: Ebatavalise keele kasutamine asjalikus kontekstis on kontraproduktiivne, sest see teeb lugemise ja arusaamise vaevalisemaks.
:: Minu meelest on täiesti kindel, et võõrsõnad on teinud eesti keele rikkamaks, sest nad on lisanud väljendusvõimalusi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. august 2009, kell 18:13 (UTC)