|
'''Hiiu raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s [[Hiiu]] [[asum]]is. Asub [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Tallinna–Keila raudtee]] ääres, 9 km kaugusel [[Balti jaam]]ast. Peatus jääb [[Nõmme raudteepeatus|Nõmme]] ja [[Kivimäe raudteepeatus]]e vahele.<ref>[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/kivimae.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Kivimäe.]</ref>
RaudteepeatuseRaudteepeatuses kesklinna sõidusuunalt väljuvad reisijad satuvad [[Raudtee tänav]]ale, Keila sõidusuunalt väljuvad reisijad satuvad [[Pärnu maantee]]le.
Ümberistumisvõimalus on Pärnu maanteel (bussipeatus "Hiiu jaam") bussiliinidelebussidele number [[10 (Tallinna bussiliin)|10 (Väike-Õismäe – Vana-Pääsküla)]], [[27 (Tallinna bussiliin)|27 (Harkujärve – Laagri alevik)]] ja [[33 (Tallinna bussiliin)|33 (Männiku–Kopli)]]. BussiliinLiini 33 peatubbussid peatuvad ka Raudtee ja [[Hiiu tänav]]al [[Hiiu jaamahoone|jaamahoone]] juures.<ref>[http://soiduplaan.tallinn.ee/?stotele=hiiu&a=p.search&t=xhtml&day=1-5&l=ee Sõiduplaanid.]</ref>
Kaheteelise raudtee ääres on kaks 146 meetri pikkust [[perroon]]i.<ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.]</ref> Peatuses peatuvad kõik [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] läänesuuna rongid, välja arvatud kiirrongid.
Hiiu raudteepeatus avati liikluseks [[1926]]. aastal. Algul kasutati nimetust [[Nõmme-Väike]], mis segatustesegaduste vältimiseks (samanimeline rongide peatus asus [[Liiva–Vääna raudtee|kitsarööpmelisel raudteel]]) nimetati peagi ümber Hiiuks.<ref>Lõhmus, Leho. [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel368_356.html Elektriraudtee alustas kolme mootorvaguniga.] / Horisont, 2004/6</ref> Esialgne "jaamahoone" oli vana kaubavagun.<ref>Eesti raudteejaamad : vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk. 19</ref> [[1929]]. aastal valmis põlevkivituhktellistest ja [[kelpkatus]]ega jaamahoone, kuhu [[1932]]. aastal kolis ka postiagentuur.<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 127</ref> Piletimüük lõpetati jaamas [[1998]]. aasta kevadel.<ref>Marko Püüa. [http://209.85.129.132/search?q=cache:ORrofUBNUNMJ:vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/11/11/tln/uudised.htm+Kivim%C3%A4e+jaamahoone+projekt&cd=9&hl=et&ct=clnk&gl=ee Nõmme jaamahooned seisavad ripakil.] / Postimees, 11. november 1998</ref> [[1997]]. aastal tunnistati hoone arhitektuurimälestiseks.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8141 Laiarööpmelise raudtee Hiiu jaamahoone, 1929. a.] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>
Tänapäeval on Hiiu jaamahoone omavalitsusomandisomavalitsuse, ningTallinna linna omandis ja renditud toidukauplusele.<ref>[http://aken.enl.ee/2205 Lapsed ja noored täidavad uue eluga linna jaamahooned.] Noorsootöö leht Aken. 13. august 2007</ref>
Hiiu raudteepeatuse juures Hiiu tänaval asub raudteeülesõidu kohtraudteeülesõidukoht. Peatusest põhjasuunalepõhja poole jäävad erinevadmitmesugused ajaloolised raudteeinfrastruktuuri rajatised, muuhulgassealhulgas [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[Vedurite ringdepoo (Peeter Suure Merekindlus)|vedurite ringdepoo]], raudteejaamade [[Nõmme-Kindluse]] ja Nõmme-Väike hooned.
==Vaata ka==
==Viited==
{{viited}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Nõmme raudteepeatus|Nõmme]] | päis=Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Hiiu | järgnev=[[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]]}}
| 