Hiiu raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Hiiu_raudteepeatus.jpg‎|thumb|Hiiu raudteepeatus.]]

[[Pilt:Hiiu jaamahoone.jpg|thumb|Jaamahoone]]

 

 

Kaheteelise raudtee ääres on kaks perrooni, pikkustega 146 meetrit.<ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.]</ref> Peatuses peatuvad kõik [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] läänesuuna rongid, välja arvatud kiirrongid.

Hiiu raudteepeatus avati liikluseks [[1926]]. aastal. Algselt kasutati nimetust [[Nõmme-Väike]], mis segatuste vältimiseks (samanimeline rongide peatus asus [[Liiva–Vääna raudtee|kitsarööpmelisel raudteel]]) nimetati peagi ümber Hiiuks.<ref>Lõhmus, Leho. [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel368_356.html Elektriraudtee alustas kolme mootorvaguniga.] / Horisont, 2004/6</ref> Esmane "jaamahoone" oli vana kaubavagun.<ref>Eesti raudteejaamad : vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk. 19</ref> [[1929]]. aastal valmis põlevkivituhktellistest ja kelpkatusega [[Hiiu jaamahoone|jaamahoone]],

kuhu [[1932]]. aastal kolis ka postiagentuur.<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 127</ref> Piletimüük lõpetati [[Hiiu jaamahoone|jaamas]] [[1998]]. aasta kevadel.<ref>Marko Püüa. [http://209.85.129.132/search?q=cache:ORrofUBNUNMJ:vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/11/11/tln/uudised.htm+Kivim%C3%A4e+jaamahoone+projekt&cd=9&hl=et&ct=clnk&gl=ee Nõmme jaamahooned seisavad ripakil.] / Postimees, 11. november 1998</ref> [[1997]]. aastal tunnistati hoone arhitektuurimälestiseks.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8141 Laiarööpmelise raudtee Hiiu jaamahoone, 1929. a.] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>