Garabogazi laht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Kara bogaz gol.jpg|thumb|Garabogazi lahe satelliidipilt]]
'''Garabogazi laht''' ([[türkmeeni keel|türkmeeni]] ''Garabogazköl'' 'Musta loomasuu järv') on [[laht]] ([[laguun]]) [[Türkmenistan]]is [[Kaspia meri|Kaspia mere]] idaosas. Kaspia merega ühendab teda kitsas (kuni 200 m) [[väin]]. Tugeva aurumise tõttu on veetase lahes ja lahe rannajoon muutlikud. Mõnikord tõuseb Garabogazi lahe veetase Kaspia mere tasemeni, vahel on ta sellest madalamal. Merest voolab läbi väina lahte vett.
Pindala 18 400 km², keskmine sügavus 7 m. Soolsus kuni 34%{{lisa viide}}. Suure soolsuse tõttu elu lahes peaaegu puudub.
Talvel kristalliseerub lahe kaldale [[mirabiliit]]. Laht on üks maailma suurimaid mirabiliidi allikaid. Seetõttu kutsutakse Garabogazi lahte ka valge kulla mereks. Alates [[1920. aastad|1920. aastatest]] korjatakse lahekaldalt [[sool]]a, alates [[1930. aastad|1930. aastatest]] tehakse seda masinatega. Esialgu koguti soola ainult kindlal hooajal, [[1973]] valmis kaasaegne soolatootmisettevõte, mis võimaldab soola toota aasta ringi, olenemata vee looduslikust aurumisest.
Nõukogude ajal kahtlustati Garabogazi lahe suurt aurumist Kaspia mere veetaseme languse põhjustamises. Seetõttu valmis [[1980]] [[tamm (ehitis)|tamm]], mis blokeeris täielikult lahte ja merd ühendava väina. [[1984]]. aastaks oli laht täielikult ära kuivanud. Tõepoolest, Kaspia mere tase hakkaski tõusma. Seevastu hakkas [[tuul]] Garabogazi lahe põhjast soola välja kandma, mürgitades [[pinnast]] isegi mitmesaja kilomeetri kaugusel ja põhjustades inimestele tervisekahjustusi. [[1992]], pärast Nõukogude Liidu lagunemist, tamm lõhuti ja laht täideti taas veega.
[[Kategooria:Aasia lahed]]
| |||