Vikipeedia

Veeteede Amet: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
jätkan toimetamist
1. rida:
{{vikinda}}
[[Pilt:Veeteede_Ameti_vapp.jpg|thumb|Veeteede Ameti vapp]]
'''Veeteede Amet''' on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i valitsemisalas tegutsev [[valitsusasutus]], millel on juhtimisfunktsioon ohutu ja turvalise [[laevaliiklus]]e tagamiseks [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Territoriaalmeri|territoriaal-]] ja [[Sisemeri|sisemerel]] ning laevatatavatel [[siseveekogu (poliitiline geograafia)|siseveekogudel]]. Oma ülesannete täitmisel esindab Veeteede Amet riiki.
22. rida ⟶ 21. rida:
Järgmisel päeval, [[14. november|14. novembril]] võttis Ajutise Valitsuse esindaja sakslastelt üle Tallinna sadam. Moodustati Tallinna sadama komandatuur, millest hiljem kujunes '''Sadamate Valitsus'''.
 
Novembris 1918. a. novembris tekkisid ka [[Pärnu]]sse, [[Narva]], [[Kuressaare|Kuressaarde]], [[Haapsalu|Haapsallu]], [[Paldiski]]sse, [[Loksa]]le, [[Kärdla]]sse ja [[Käsmu]] sadamate komandatuurid, millest hiljem kujunesid välja sadamate kaptenite asutused.
 
Merejõudude juhataja [[1. veebruar]]i [[1919]]. a. päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust:
74. rida ⟶ 73. rida:
Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1937]] hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.
 
[[Riigihoidja]] otsusega [[17. november|17. novembrist]] 1937. a. kutsuti elluloodi Veeteede Valitsuse juuresjuurde Sadamate Nõukogu, mis koosnes ühelt poolt riigi, ja teiselt poolt eramajandusringkondadeeraomanike ja linnavalitsuse esindajaist. ningSee oli ühendav lüli sadamate asjade korraldamisel riigi ja eramajandusorganisatsioonieraomanike vahel.
 
Riigihoidja poolt [[8. aprill]]il [[1938]] dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber '''Veeteede Talituseks'''. Asutuse ülesanded jäid sealjuures endiseks.
 
Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni. [[31. detsember|31. detsembri]] [[1940]] aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle '''Eesti Riiklikule Merelaevandusele''' Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle '''NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele'''.
82. rida ⟶ 81. rida:
== Veeteede Ameti taasloomine ==
 
Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril [[1989. a]] tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle ka esimene peadirektor. [[16. jaanuariljaanuar]]il [[1990. a]] moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.
 
[[29. aprillilaprill]]il 1990. a kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede AmetileAmet sai iseseisva juriidilise isiku staatusstaatuse. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.
 
Veeteede Ameti esimene suuremsuur ülesanne oli kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd [[9. detsembril 1991detsember|9. adetsembril]] Riigikogus[[1991]] ka[[Riigikogu]]s vastu võeti. Samas hakati looma Eesti laevaregistrit.
 
[[8. november|8. novembril]] 1991. a kinnitas Vabariigi Valitsus laevaregistri põhimääruse. ning liputunnistuseLiputunnistuse nr 1 sai jäämurdja [[Suur Tõll (laev)|Suur Tõll]].
 
1990[[6. a alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning november|6. novembril]] [[1992. a]] anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut[[teenistusraamat]]ut.
 
Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. [[3. augustilaugust]]il [[1993. a]] kirjutati alla Eesti ja [[Venemaa]] vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate hüdrograafiavarade[[hüdrograafia]]varade üleandmise kohta. Sama aasta [[1. oktoober|1. oktoobrist]] võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetudSelle kohustuste täitmiseks osteti 1993. a. Veeteede Ametile jäämurdja Tarmo. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria [[Pärnu laht|Pärnu lahest]] ilmus trükist juba [[27. juuliljuuli]]l 1993.
 
Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise[[loots]]imise ja rannavalvega[[rannavalve]]ga seotud ülesanded. Viimane tähendas, et tegeleti nii [[merepääste]]ga kui ka merereostuse[[merereostus]]e likvideerimisega. [[1995. a]] läksid rannavalve ja [[1996. a]] lootsimise ja jäälõhkumise kohustused üle teistele institutsioonidele, samuti jäälõhkumise kohustus 1996. aastal,Alates mis[[2000]] alates 2000.kuulub ajäälõhkumine taas Veeteede Ameti kohustuste hulka kuulub.
 
Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. [[31. jaanuariljaanuar]]il 1992. aastus astutiVeeteede Amet Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmeks. Kiiresti ühineti ka tähtsamatetähtsaimate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti jaanuaris [[1994]] Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), veebruaris [[1997]] Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja märtsis [[2001]] Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). Alates 1. juulist [[2005]] on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riikliku sadamakontrolli) täisliige.
Lisaks IMO-le ühineti 1994. a jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), 1997. a veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja 2001. a märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). 01.07.2005. a on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riiklik sadamakontroll) täisliige.
 
==Veeteede Ameti struktuuriüksused==
=== Administratsioon ===
 
*'''ADMINISTRATSIOONJuhtkond'''
*'''Raamatupidamise osakond'''▼
*'''Juriidilise osakonna''' põhiülesandekspõhiülesanded on ameti juhtkonna ja struktuuriüksuste õigusalane nõustamine, juriidiliselt korrektse asjaajamise tagamine ja ameti õigushuvide esindamise korraldamine.▼
*'''Personaliosakonna''' põhiülesandekspõhiülesanded on ameti vajadustest lähtuva personalipoliitika ja koolitusstrateegia väljatöötamine ja elluviimise tagamine janing ameti personalialaste toimingute teostamine.▼
Ökonoomika*'''Ökonoomikaosakonna''' osakonna põhiülesandekspõhiülesanded on ameti eelarveprojektide koostamine ja eelarvevahenditeeelarvelise raha kasutamise analüüs.▼
*'''Välissuhete ja info osakonna''' põhiülesandekspõhiülesanded on merendusalase infoteabe kogumine, analüüsimine ja edastamine, ameti rahvusvahelise suhtlemise ja väliskoostööprojektide koordineerimine ning avalikkuse informeerimineteavitamine ameti tegevusest.▼
**''Sadamaregistri büroo''▼
**''Arhiivitalitus''▼
*'''Haldusosakonna''' põhiülesandekspõhiülesanded on ameti valduses oleva riigivara haldamise ja majandamise korraldamine ning ametnike varustamine töövahendite ja inventariga varustamine.▼
*'''Arendusosakonna''' põhiülesandekspõhiülesanded on ameti ühtsele arengule suunatud projektidearenguprojektide kavandamine ja koordineerimine ning infotehnoloogiline arendustöö.▼
*'''Laevaliikluse korraldamise osakonna''' põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine ning analüüsimine ja edastamine.▼
**''Laevaliiklusteeninduse talitus''▼
**''Süsteemitalitus''▼
**''Koordinatsioonikeskus''▼
*'''Välisprogrammide osakonna''' põhiülesandeks on erinevate finantsinstrumentide raames rahastatavate projektidega seotud ülesannete täitmine.▼
 
=== Meresõiduohutuse teenistus ===
'''Juhtkond'''
 
Meresõiduohutuse teenistuse põhiülesandekspõhiülesanne on riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut meresõitu reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest üksustest:▼
▲'''Raamatupidamise osakond'''
*'''Laevade järelevalve osakond'''▼
**''Sidetalitus''▼
**''Ohtliku lasti talitus''▼
*'''Väike- ja siseveelaevade osakond'''▼
*'''Sadamate järelevalve osakond'''▼
*'''Laevaregistri osakond'''▼
*'''Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond'''▼
 
**''Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo''▼
Raamatupidamise osakonna põhiülesandeks on ameti raamatupidamise korraldamine.
 
*'''JuriidilineTalvise navigatsiooni osakond'''
 
▲Juriidilise osakonna põhiülesandeks on ameti juhtkonna ja struktuuriüksuste õigusalane nõustamine, juriidiliselt korrektse asjaajamise tagamine ja ameti õigushuvide esindamise korraldamine.
 
=== Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus ===
'''Personaliosakond'''
 
▲Personaliosakonna põhiülesandeks on ameti vajadustest lähtuva personalipoliitika ja koolitusstrateegia väljatöötamine ja elluviimise tagamine ja ameti personalialaste toimingute teostamine.
 
'''Ökonoomikaosakond'''
 
▲Ökonoomika osakonna põhiülesandeks on ameti eelarveprojektide koostamine ja eelarvevahendite kasutamise analüüs.
 
'''Välissuhete ja info osakond'''
 
▲Välissuhete ja info osakonna põhiülesandeks on merendusalase info kogumine, analüüsimine ja edastamine, ameti rahvusvahelise suhtlemise ja väliskoostööprojektide koordineerimine ning avalikkuse informeerimine ameti tegevusest.
 
▲''Sadamaregistri büroo''
 
▲''Arhiivitalitus''
 
'''Haldusosakond'''
 
▲Haldusosakonna põhiülesandeks on ameti valduses oleva riigivara haldamise ja majandamise korraldamine ning ametnike töövahendite ja inventariga varustamine.
 
'''Arendusosakond'''
 
▲Arendusosakonna põhiülesandeks on ameti ühtsele arengule suunatud projektide kavandamine ja koordineerimine ning infotehnoloogiline arendustöö.
 
'''Laevaliikluse korraldamise osakond'''
 
▲Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine ning analüüsimine ja edastamine.
 
▲''Laevaliiklusteeninduse talitus''
 
▲''Süsteemitalitus''
 
▲''Koordinatsioonikeskus''
 
'''Välisprogrammide osakond'''
 
▲Välisprogrammide osakonna põhiülesandeks on erinevate finantsinstrumentide raames rahastatavate projektidega seotud ülesannete täitmine.
 
 
'''MERESÕIDUOHUTUSE TEENISTUS'''
 
▲Meresõiduohutuse teenistuse põhiülesandeks on riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut meresõitu reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates.
 
▲'''Laevade järelevalve osakond'''
 
▲''Sidetalitus''
 
▲''Ohtliku lasti talitus''
 
▲'''Väike- ja siseveelaevade osakond'''
 
▲'''Sadamate järelevalve osakond'''
 
▲'''Laevaregistri osakond'''
 
▲'''Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond'''
 
▲''Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo''
 
'''Talvise navigatsiooni osakond'''
 
 
'''HÜDROGRAAFIA JA NAVIGATSIOONIMÄRGISTUSE TEENISTUS'''
 
Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks on usaldusväärse informatsiooni hankimine ja levitamine navigatsioonitingimuste kohta Eesti vetes ning kaasaegsetele nõuetele vastavate tingimuste loomine ohutuks laevaliikluseks üldkasutatavatel veeteedel.
187. rida ⟶ 144. rida:
'''Hooldustalitus
 
Põhja-eestiEesti navigatsioonimärgistuse talitus
 
Läänemaa navigatsioonimärgistuse talitus
238. rida ⟶ 195. rida:
 
== Välislingid ==
{{Vikisõnaraamatus}}
 
{{VikisõnaraamatusArtikkel}}
* [http://www.vta.ee/atp/ Veeteede Ameti koduleht]
* [http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Teadaanded meremeestele]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Veeteede_Amet"