Vikipeedia

Veeteede Amet: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Tau (arutelu | kaastöö)
335 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
[[Pilt:Veeteede_Ameti_vapp.jpg|thumb|Veeteede Ameti vapp]]
'''Veeteede Amet''' on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i valitsemisalas tegutsev [[valitsusasutus]], millel on juhtimisfunktsioon ohutu ja turvalise [[laevaliiklus]]e tagamiseks [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Territoriaalmeri|territoriaal-]] ja [[Sisemeri|sisemerel]] ning laevatatavatel [[siseveekogu (poliitiline geograafia)|siseveekogudel]] ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab Veeteede Amet riiki.
 
Veeteede Amet juhindub oma tegevuses [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] seadustest, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, [[Vabariigi Valitsus]]e määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.
 
Veeteede Ametis töötab kokku umbes 400 ametnikku ja töötajat. Veeteede Ameti peadirektor on Andrus Maide. Veeteede Amet asub [[Tallinn]]as Valge tänav 4.▼
Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulub ohutu turvalise laevaliikluse tagamine Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel Eesti Vabariigi seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine.
 
▲Veeteede Ametis töötab kokku umbes 400 ametnikku ja töötajat. Veeteede Ameti peadirektor on Andrus Maide.
Veeteede Amet asub [[Tallinn]]as Valge tänav 4.
 
===Veeteede Ameti nimi eri keeltes===
*inglise keeles – ''Estonian Maritime Administration''
*prantsuse keeles – ''Direction des Affaires Maritimes d’ Estonie''
*saksa keeles – ''Estländische Seeschiffahrtsverwaltung''
*soome keeles – ''Viron Merenkulkulaitos''
*vene keeles – ''Морская администрация Эстонии''
 
==Veeteede Ameti põhiülesanded==
28. rida ⟶ 18. rida:
==Veeteede Ameti ajalugu==
 
Veeteede Ameti ajalugu saab alguse [[1918]]. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks [[13. november|13. novembril]] '''Tuletornide ja Meremärkide Valitsus''' Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati '''Tuletornide ja Meremärkide Valitsus'''.
Järgmisel päeval, 14. novembril võeti Ajutise Valitsuse esindaja poolt sakslastelt üle [[Tallinn]]a sadam ning moodustati Tallinna sadama komandatuur, millest hiljem kujunes '''Sadamate Valitsus'''.▼
1918. a. novembris tekkisid ka [[Pärnu]]sse, [[Narva]], Kuressaarde, Haapsallu, [[Paldiski]]sse, [[Loksa]]le, [[Kärdla]]sse ja [[Käsmu]] sadamate komandatuurid, millest hiljem kujunesid välja sadamate kaptenite asutused.▼
 
▲Järgmisel päeval, [[14. november|14. novembril]] võetivõttis Ajutise Valitsuse esindaja poolt sakslastelt üle [[Tallinn]]aTallinna sadam. ning moodustatiMoodustati Tallinna sadama komandatuur, millest hiljem kujunes '''Sadamate Valitsus'''.
Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. a päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust: ▼
 
▲1918. a. novembris tekkisid ka [[Pärnu]]sse, [[Narva]], [[Kuressaare|Kuressaarde]], [[Haapsalu|Haapsallu]], [[Paldiski]]sse, [[Loksa]]le, [[Kärdla]]sse ja [[Käsmu]] sadamate komandatuurid, millest hiljem kujunesid välja sadamate kaptenite asutused.
 
▲Merejõudude juhataja [[1. veebruariveebruar]]i [[1919]]. a. päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust:
* '''Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus''' ning
* '''Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet''', mis tegutsesid kõik iseseisvalt.
 
[[12. veebruarilveebruar]]il 1919. a. loodi iseseisev Välistellimiste Amet, millest [[15. aprillilaprill]]il 1919 kujunes '''Laevasõidu Amet''', mis juhtis ja ekspluateeris riiklikku kaubalaevastikku. Laevasõidu Amet eksisteeris [[1923]]. aastani.
 
[[1. detsember|1. detsembril]] 1919. a nimetati senine Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ümber '''Lootside, Tuletornide ja Meremärkide osakonnaks'''.
 
[[1. märtsilmärts]]il [[1920. a.]] koondati moodustatud valitsused ja osakonnad '''Mereasjanduse Peavalitsuseks''', mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile. Mereasjanduse Peavalitsusel olid peale keskasutusekeskasutuste (s.o. Kantseleikantselei, raamatupidamine ja keskladu) järgmised osakonnad:
* Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Osakond, mille ülesandeks oli instruktsioonide väljatöötamine lootsidele, nende tegevuse järele valvamine, veeteede äramärkimine, tuletornide ja meremärkide ülesseadmine ja korrashoid ning nende valgustuse järelvalve.järelevalve
* Administratiivosakond, mille ülesandeks oli sadamate ja laevade kontrollimine, laevade, merekindluse kindlakstegemine, sadamate ja laevade parendustööde algatamine, laevade registreerimine ja mõõtmine.
* Ehituse Osakond, mille ülesandeks oli sadamate ehituskavade koostamine, ehitustööde juhatamine, erasadamate projektide kinnitamine ja järelvalve nende ehituse üle.
* Uppunud Varanduste Pääste Osakond, mille ülesandeks oli päästa Eesti rannikul uppunud laevu ningja neidnende realiseerida.vara müüa
* Tallinna sadamatehased. Alates [[1. november|1. novembrist,]] [[1930. a]] sai viimane iseseisvaks eripõhikirjaga riiklikuks ettevõtteks.
 
[[12. veebruarilveebruar]]il [[1921. a.]] loodi Traalerite Osakond, mis tegutses [[1. mainimai]]ni 1923 a.
 
[[1. jaanuariljaanuar]]il [[1922. a.]] likvideeriti iseseisev Uppunud Varanduste Pääste Osakond. ja selleSelle ülesanded pandi Uppunuduppunud varanduste likvideerijalikvideerijale peale ningja alates [[1. juulistjuuli]]st [[1929. a]] anti need ülesanded kõrvalametina Masinate Inspektori abile.
 
[[22. mailmai]]l 1922. a. viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse.
 
1. detsembril 1923. a. loodi Mereasjanduse Peavalitsuse juurde uus alljaotus - '''Laevade Inspektsioon''', mis korraldas laevade merekõlblikkuse järelvalvetjärelevalvet, laevade mõõtmisi ja remonti.
 
1. jaanuaril [[1925. a.]] nimetati senine Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Osakond '''Tuletornide Osakonnaks''' ning likvideeriti administratiivosakond, millest jäi iseseisvate osakondadena töötama Masinate Inspektsioon ja Sadamate Inspektsioon.
 
Alates [[24. augustistaugust]]ist [[1926. a.]] hakkas Mereasjanduse Peavalitsus tegelema ka jõgede süvendamistöödega.
 
[[1. aprillilaprill]]il [[1927.]] moodustati Sadamate Inspektsioonist '''Navigatsiooni Inspektsioon'''.
 
1. aprillil [[1928. a.]] võttis Mereasjanduse peavalitsus a/s [[Balti PäästeseltsiltPäästeselts]]ilt üle mandri ja saarte vahelisevahelised janing Viru ranniku laevasõiduliinid ning asus neid ekspluateerima.
 
Seoses "[[Meremeeste Kodu"]] asutamisega 1. juulil 1928. a. tulid Mereasjanduse Peavalitsusele uued ülesanded mainitud asutuse järelvalve näol.
 
1. juulil [[1929. a.]] korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati '''Veeteede Valitsuseks''', mille põhilisekspõhiülesanded ülesandeks oliolid laevade liikumise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine. Nende ülesannete täitmiseks jagunes Veeteede Valitsus järgmisteks osakondadeks:
Nende ülesannete täitmiseks jagunes Veeteede Valitsus järgmisteks osakondadeks:
* Keskasutus
* Tuletornide Amet
72. rida ⟶ 63. rida:
* Masinate Inspektsioon
* Laevade Inspektsioon
* Navigatsiooni Inspektsioon.
 
1. novembril 1930. a. nimetati Tuletornide Amet '''Tuletornide, Meremärkide ja Navigatsiooni Inspektsiooniks''', kusjuures likvideeriti iseseisev Navigatsiooni Inspektsioon. Ehituse Amet nimetati Ehitustöödeks. Sellest ajast kujunes Veeteede Valitsuse struktuur järgmiseks:
 
Sellest ajast kujunes Veeteede Valitsuse struktuur järgmiseks:
* Keskasutus (kantseleli, raamatupidamine ja keskladu)
* Masinate inspektsioon
83. rida ⟶ 72. rida:
* Ehitustööd
 
Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1937. a.]] hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.
 
[[Riigihoidja]] otsusega [[17. november|17. novembrist]] 1937. a. kutsuti ellu Veeteede Valitsuse juures Sadamate Nõukogu, mis koosnes ühelt poolt riigi ja teiselt poolt eramajandusringkondade ja linnavalitsuse esindajaist ning oli ühendav lüli sadamate asjade korraldamisel riigi ja eramajandusorganisatsiooni vahel.
 
Riigihoidja poolt [[8. aprillilaprill]]il [[1938. a.]] dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber '''Veeteede Talituseks'''. Asutuse ülesanded jäid sealjuures endiseks.
Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni.
 
Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni. [[31. detsember|31. detsembri]] [[1940. a.]] aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle '''Eesti Riiklikule Merelaevandusele''' Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle '''NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele'''.
Tuletornid koos inventariga anti üle '''NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele'''.
 
== Veeteede Ameti taasloomine ==
99. rida ⟶ 86. rida:
29. aprillil 1990. a kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede Ametile iseseisva juriidilise isiku staatus. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.
 
Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991. a Riigikogus ka vastu võeti. Samas hakati looma Eesti laevaregistrit.
 
8. novembril 1991. a kinnitas Vabariigi Valitsus laevaregistri põhimääruse ning liputunnistuse nr 1 sai jäämurdja [[Suur Tõll (laev)|Suur Tõll]].
 
1990. a alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning 6. novembril 1992. a anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut.
108. rida ⟶ 96. rida:
Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded. Viimane tähendas, et tegeleti nii merepääste kui ka merereostuse likvideerimisega. 1995. a läksid rannavalve ja 1996. a lootsimise kohustused üle teistele institutsioonidele, samuti jäälõhkumise kohustus 1996. aastal, mis alates 2000. a taas Veeteede Ameti kohustuste hulka kuulub.
 
Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992. a astuti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmeks,. kiirestiKiiresti ühineti ka tähtsamate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega.
Lisaks IMO-le ühineti 1994. a jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), 1997. a veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja 2001. a märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). 01.07.2005. a on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riiklik sadamakontroll) täisliige.
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Veeteede_Amet"