Eesti Vabadusvõitluse Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lehekülg "Eesti Vabadusvõitluse Muuseum Lagedil" teisaldatud pealkirja "Eesti Vabadusvõitluse Muuseum" alla |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{kopipeist|allikas=http://www.hot.ee/vvmuuseum/muuseum_1.htm}}
===Ajalugu===▼
Lagedil, Pirita jõekäärus olevas Külma pargis asub antud hetkel Eestis ainuke sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades kui Teises Maailmasõjas kasutusel olnud sõjatehnikat, relvi, sõjaväevorme ning palju muud. Muuseumi omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi asutaja [[Johannes Tõrs]].▼
'''Eesti Vabadusvõitluse Muuseum''' on Eesti [[sõjandus]][[muuseum]] [[Lagedi]]l. Muuseumi omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi asutaja [[Johannes Tõrs]].
Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas võidelnud eesti väeosade kohta. Esindatud on peaaegu kõik sõjaväevormid, mida eesti sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad eestlaste osalust möödunud sõdades, sõjasündmusi, meie tuntud sõjaväejuhte ja nende elusaatusi. Samuti on väljapanekute hulgas palju sõjaajalugusid ja sõjas osalenute mälestusi kajastavaid raamatuid, dokumente ja sümboolikat.▼
== Asukoht ==
Muuseum asub Lagedil, Pirita jõekäärus olevas Külma pargis, kuhu on rajatud president Konstantin Pätsi venna, Voldemar Pätsi, kunagise maja koopia.
== Ekspositsioon ==
▲
▲Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas võidelnud eesti
Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel kasutatud käsirelvade kogu.
Muusemi rajamise mõte sai alguse 1988. aastal, mille kohta Johannes Tõrs ise on jutustanud järgmist:
“Selle maatüki siin ostis kunagi endale presidendi vend Voldemar Päts. Ta ostis ära ka vene suurvürsti suvila Narva-Jõesuus, võttis selle lahti, tõi rongiga siia ja ehitas uuesti üles. Kuna Voldemar Päts oli kunstilembeline, siis olid siin igal suvel koos noored skulptorid ja maalijad ja see koht kujunes noorte kunstnike koduks.▼
▲“Selle maatüki siin ostis kunagi endale presidendi vend [[Voldemar Päts]]. Ta ostis ära ka vene suurvürsti suvila [[Narva-
Voldemar Päts oli Konstantin Pätsi vendadest ainuke, kes pääses 1944.a. vabasse maa- ilma. Ta läks Austriasse ja oli seal Eesti-Austria Sõprusühingu esimees. Austriast läks ta Rootsi ja elas mõnda aega Göteborgis. Seejärel siirdus Voldemar Päts Kanadasse, kus ta 81 aastaselt elektri- rongis südamerabandusse suri.▼
▲Voldemar Päts oli Konstantin Pätsi vendadest ainuke, kes pääses 1944.a. vabasse
1988.a. 20. oktoobril, kusagil kella viie paiku öösel - oli see kas Vana-Jumal ise, või olid need mingid tundmatud jõud, mis panid mulle peale kohustuse – rajada siia muuseum. Järgmisel hommikul ütlesin abikaasale: “Läheme otsime selle koha üles”.
17. rida ⟶ 29. rida:
Kuid kahe nädala pärast oli mul selge, mida ma tegema pean. Sel ajal elas siin veel 83 aastane pargi endine hooldaja, kelle käest ma sain selle maja esimese foto. Maja oli nõukogude ajal maha põlenud ja sellest olid järel vaid vundamendi jäänused. Mõõtsime ära vundamendi ja selle suuruseks oli 18,5 x 22,5 meetrit.
Mõtlesin siis – kui see peab sündima, siis sündigu! Panin siia kogu oma energia. Pargi hooldaja Reinkopi juhendamisel võtsime kõigepealt käsile pargi korrastamise. Siin kasvas 146 erinevat puu ja põõsaliiki. [[Mati
1991. aastal valmis rippsild ja Soomepoiste JR-200 ülemaailmsel kokkutulekul, mis toimus '''1994'''. aasta Võidupühal, avasime siin muuseumi. 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu – kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel."
1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis “60 aastat Talvesõja möödumisest” näituse avamine. Lindi lõikas läbi Soome suursaadik.
2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a. Narva piirkonna lahingute imitatsioon kus punaarmeelased üritasid korduvalt tulutult Narva jõge forsseerida et selle läänekaldal sillapead moodustada. Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale.
2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi nimetust kandev muuseum Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi.
| |||