Veeteede Amet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Tau (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
'''Veeteede Amet''' on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i valitsemisalas tegutsev [[valitsusasutus]], millel on juhtimisfunktsioon ohutu ja turvalise [[laevaliiklus]]e tagamiseks [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Territoriaalmeri|territoriaal-]] ja [[Sisemeri|sisemerel]] ning laevatatavatel [[siseveekogu (poliitiline geograafia)|siseveekogudel]] ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab Veeteede Amet riiki.
 
Veeteede Amet juhindub oma tegevuses [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] seadustest, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, [[Vabariigi ValitsuseValitsus]]e määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.
 
Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulub ohutu turvalise laevaliikluse tagamine Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel Eesti Vabariigi seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine.
 
Veeteede Ametis töötab kokku umbes 400 ametnikku ja töötajat. Veeteede Ameti peadirektor on Andrus Maide.
Veeteede Amet asub Tallinnas[[Tallinn]]as Valge tänav 4.
 
===Veeteede Ameti nimi eri keeltes===
29. rida:
 
Veeteede Ameti ajalugu saab alguse 1918. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril '''Tuletornide ja Meremärkide Valitsus''' Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati '''Tuletornide ja Meremärkide Valitsus'''.
Järgmisel päeval, 14. novembril võeti Ajutise Valitsuse esindaja poolt sakslastelt üle Tallinna[[Tallinn]]a sadam ning moodustati Tallinna sadama komandatuur, millest hiljem kujunes '''Sadamate Valitsus'''.
1918. a. novembris tekkisid ka Pärnusse[[Pärnu]]sse, [[Narva]], Kuressaarde, Haapsallu, Paldiskisse[[Paldiski]]sse, Loksale[[Loksa]]le, Kärdlasse[[Kärdla]]sse ja [[Käsmu]] sadamate komandatuurid, millest hiljem kujunesid välja sadamate kaptenite asutused.
 
Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. a päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust: