Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
68. rida:
== Ajalugu ==
[[pilt:-ceremonial-artillery-H61-37.jpg|thumb|Sõdur haubitsat puhastamas lahinglaskmistel u 1999. või 2000. a]]▼
=== Asutamine ===
Pataljoni asutamiseks loetakse '''1. Eesti suurtükiväe brigaadi''' asutamist.
1917. aasta detsembris koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 26. detsembril 1917 (vana gregoriuse kalendri järgi 13.12) ilmus käskkiri nr. 251 1-le Eesti jalaväe polgule, milles on kirjas: "Kõik suurtükiväelased kõikidest Eesti polkudest ja Eesti tagavara pataljonist eraldada ja üleviia 1-sse Eesti jalaväe polku. 1. Eesti jalaväe polgu ülemal moodustada suurtükiväelastest eriline komando. Komando eesmärk - olla kaadriks Eesti suurtükiväe formeerimisel."
'''16. jaanuaril 1918''' (vana gregoriuse kalendri järgi 03.01) sai alampolkovnik Andres Larka Ülemkomiteelt ettekirjutise nr. 62, sõita Haapsallu, asuda seal 1. Eesti suurtükiväe brigaadi ülema kohustesse ja alustada brigaadi formeerimist.
1-se Eesti suurtükiväe brigaadi tegevus jagunes kaheks perioodiks: 13.12.1917 - 22.02.1918 ja 24.02.1918 - 05.03.1918.
Esimesel perioodil lõpetas üksuse tegevuse [[Eesti tööliste ja sõjaväelaste täidesaatev komitee]], teisel Saksa okupatsioonivõimud.
=== Tegevus Vabadussõjas ===
Vabadussõjas loetakse üksuse järglaseks '''1. suurtükiväepolku'''.
13. novembril kinnitati Ajutise Valitsuse poolt Eesti Rahvaväe esimene organisatsiooniline koosseis ja 21. novembril 1918 nimetas sõjaminister ajutiseks 1. suurtükiväepolgu ülemaks kapten Hugo Kauleri ja andis käsu hakata formeerida suurtükiväeüksusi. Suurtükiväepolk pidi koosnema 3 divisjonist, igaühes 2 4-suurtükilist patareid (1. - 6.). Vabadussõja alguseks oli Rahvaväe käsutuses vaid 4 töökorras suurtükki, kuid neid saadi õnneks peagi juurde Soomest ja Inglismaalt. Täielikult puudusid esialgu aga sidevahendid.
Esimesena jõudis [[Sonda]] juures rindele 1. polgu 3. patarei I rühm alamkapten Laretei juhtimisel 10. detsembril 1918. Kuna telefonikaablit ei jätkunud, ei saadud paigutada vaatluspunkti piisavalt heale kohale ja esimesed mürsud langesid hoopis oma jalaväelaste seljataha, põhjustades nendes pahameelt. Polgu 2. patarei alamkapten J. Tõnissoni juhtimisel jõudis rindele 14. detsembril [[Rakvere]] juures. 1. suurtükiväepolgu 1., 2., 3. ja 6. patarei saadeti Viru rindele, 4. ja 5. aga Lõunaridele, kus jäid hiljem juba teiste formeeritud suurtükiväeüksuste alluvusse.
1. polgu väljapatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Viljandi]] suundades. Osaleti ka Landeswehri sõjakäigul.
Enamik tuleülesandeid täideti Vabadussõjas siiski veel avatud tulepositsioonilt otsesihtimisega.
=== 1920 - 1940 ===
Peale rahu sõlmimist Venemaaga jäid 1. suurtükiväegrupi (endine divisjon) koosseisu väljapatareid 1, 2, 3 ja 17. Hiljem formeeriti väeosa 1. Suurtükiväepolguks ja 1920. a juunis väeosaga liidetud "Kindluse suurtükiväe 1. grupp" nimetati 2. suurtükiväegrupiks. 1920. a juunis nimetati 1. suurtükiväe polk ümber “1. Välja Suurtükiväe Divisjoniks“, kuid 1. jaanuaril 1921 nimetati taas 1. suurtükiväe polguks. 1922. a. novembris sai suurtükiväepolk nime "1. Välja Suurtükiväe Rügement."
1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement ”1. Diviisi Suurtükiväeks” [[1. Diviis]]i alluvuses ja see koosnes 1. Suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. Suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. Suurtükiväegrupp oli pidevalt komplekteeritud [[lahinguvalmidus]]es piirikatteüksus. 28. oktoobril 1928. a. annetas Tallinna Naisühing 1. Diviisi Suurtükiväele lipu.
1940. a üksus senisel kujul likvideeriti. Suurem osa varast ja relvastusest arvati Punaarmee koosseisu, kus see Loode-Venemaal 1941. a. lahingutegevuses hävines.
=== Taasasutamine ===
▲[[pilt:-ceremonial-artillery-H61-37.jpg|thumb|Sõdur haubitsat
1997/1998 kinkis [[Soome Vabariik]] Eestile 1 pataljoni jagu suurtükiväerelvi [[H61-37]] koos varustusega. Väeosa taasasutati kaitseväes Vabariigi Valitsuse otsusega '''20.03.1998''' Tapal ja kandis esialgset nimetust (1.) '''Suurtükiväegrupp'''. Esimesed ajateenijad suurtükiväelased võeti teenistusse aprillis 1998. Kuni 2002.a oldi sunnitud kaudtulelaskmisi läbi viima Soomes, sest kodumaal puudus korralik [[polügoon]]. Otselaskmisi saadi läbi viia Eestis. Esmesed kaudtulelaskmised viidi Eestis läbi 2004 [[Sirgala]]s. 2003-2004 hangiti 120 miljoni [[EEK]] eest Saksamaalt FH-70 suurtükiväepataljoni relvad koos varustuse ja tehnikaga. 2004. a algul liideti Suurtükiväegrupp Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu, mis hiljem nimetati ümber Kirde Kaitseringkonnaks.
Alates jaanuarist 2009 on väeosa nimi '''Suurtükiväepataljon'''.
== Vaata ka ==
| |||