Hundikangrud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
[[Kahala järv]]e ümbruses on Eesti ulatuses ainulaadne kivikalmete kontsentratsioon – järve kallastel on säilinud umbes 250 kivikirstkalmet. Kõik need asetsevad õhukese huumusekihiga loopealsetel aladel ning enamik neist on orienteeritud järvele (järv on neilt praegu nähtav või on seda olnud minevikus). Piirkonna ning ühtlasi kogu Eesti suurim kalmerühm asub [[Muuksi]]s ning on tuntud Hundikangrute nime all.
 
Hundikangrute rühma kuuluvad 85{{lisa viide}} kalmet paiknevad kõrgel loopealsel alal, vaid mõnesaja meetri kaugusel Kahala järvest. Kaasajal varjab rabamets vaate kalmetelt järvele, kuid veel [[1920. aastad|1920. aastatel]] võis kalmetelt järve näha. Arvatavasti ehitati kalmed hõredasse karjatamiseks kasutatud metsa ning kalmetelt järvele avanev vaade oli inimeste jaoks tähtis.
 
Kalmed on sageli ehitatud looduses paikadesse, mis erinesid millegi poolest tavamaastikust. Niisugusteks olid näiteks veekogude kaldad ja klindiastangute lähedased alad, samuti mitmesugused kõrgendikud. Just sellistes kohtades paiknevad ka Kahala järve ümbruse kalmed.