'''Meinhard''' (surnud [[12. oktoober]]<ref>Die livlandische Chronik Hermann's von Wartberge. Aus dem Lateinischen ubersetzt von Ernst Strehlke. Berlin und Reval, 1864</ref> [[1196]]) oli esimene [[Liivimaa]] [[piiskop]].
Temast on vähe teada.
6. rida:
Enne Liivimaale tulekut oli ta [[augustiinlased|augustiinlaste mungaordu]] liige.
Saksa kaupmeeste kutsel saabus Meinhard [[1184]]. aastal Liivimaale[[liivlased|liivlaste]] asualale tänapäeva [[Riia laht|Riia lahe]]s [[Daugava]] jõe suudmesse. Koheselt asus ta [[Üksküla|Ükskülas]]s ([[liivi keel]]es ''Ikšķile'') ehitama kirikut. Samal ajal ristis ta ka liivlasi, esimesteks ristituteks olevad olnud Ylo ja Viezo, neile järgnevad teised.
[[1186]] asutakseasutati Meinhardi eestvõtteeestvõtmisel Ükskülasse[[Daugava]] jõe paremale kaldale [[Üksküla]]sse rajama kivilinnustkivi[[linnus]]t. RistitakseRistiti ka Holmi piirkonna liivlasi (Viliendi, Uldenago, Wade, Waldeko, Gerweder ja Vietzo olid esimesed), vastutasuks ehitatakse linnus ka Holmi. Peale linnuste valmimist hakkasidnimetas [[Rooma paavst]] [[Urbanus III]] Meinhardi [[Liivi piiskop]]iks aga aga liivlased Meinhardilehakkasid Meinhardi üha aktiivsemale ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Kavatseti ohverdada isegi vend [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]], hilisem Eestimaa piiskop.<ref name="Tooke">{{cite book |title=View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century. |last=Tooke |first=William |authorlink=William Tooke|coauthors= |year=1799 |publisher=T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett|location= London |isbn= |pages= lk. 542 |url=http://books.google.com/books?id=wBIbAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA542,M1}}</ref>
Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst [[Coelestinus III]] lubaski [[1193]]. aastal alustada ristisõja.
