Anna Haava: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valgus (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Valgus (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Anna Haava, 19.saj.jpg|thumb|Anna Haava]]
'''Anna Haava''' (õieti '''Anna Rosalie Haavakivi''', [[15. oktoober]] [[1864]] [[Kodavere kihelkond]] [[Pala vald]] [[Haavakivi talu]] – [[13. märts]] [[1957]] [[Tartu]]) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija.
 
{{kopipeist|allikas=http://www.kirmus.ee/erni/autor/haav_b.html}}
'''Anna Haava''' (õieti '''Anna Rosalie Haavakivi'''), [[15. oktoober]] ([[1864-]] [[Kodavere kihelkond]] [[Pala vald]] [[Haavakivi talu]] – [[13. märts]] [[1957]] [[Tartu]]) oli eesti luuletaja, sajandilõpulibretist ja naisharitlanetõlkija.
 
Tulevase luuletaja isapoolne vanaisa Jaak Haavakivi (1798-1856) omas kahest abielust seitset poega. Ta käsutanud oma poegi nagu kindral soldateid, pidades kindlalt hoolt nende tuleviku eest. Ta otsustas anda oma poegadele tavalisest lugemisoskusest suurema kirjatarkuse. Nimelt, ta asutas Haavakivile originaalse kodukooli. Igaks suveks palgati Tartust üliõpilane Gleser, kes õpetas lastele vene, saksa ja prantsuse keelt, arvutamist, ajalugu, geograafiat ja muusikat. Lisaks perepoegadele said selles omalaadses koolis tarkust ka mõned naabrite lapsed.
 
Anna Haava isa Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks.
 
 
Tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni.