Afiksoid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
 
=Afiksoid=
 
 
Kõige produktiivsem sõnamoodustusviis on liite lisamine sõnatüvele. Liited jagunevad ees- ja järelliideteks. Eesti omasõnades on kasutusel vaid üks eesliide: eba-. Järelliiteid on aga väga palju. Igal sõnaliigil on oma kindlad liited. Sõna tüvi on sõna osa, mis eelneb grammatilisele liitele, tunnusele ja/või lõpule ja on oma häälikkoosseisult püsiv.
=Afiksoid=
 
On [[liitsõnu]], mille üks osa on omandamas väga üldist (kategoriaalset) tähendust ja
muutumas [[liitetaoliseks elemendiks]]. [[Liited]] jagunevad
* '''eesosadeks'''
* '''järelosadeks'''
 
'''Afiksoidi''' puhul on tegemist poolliitega. Poolliide täiendab sõna, ent ei muuda selle tähendust, erinevalt liitest.
18. rida ⟶ 24. rida:
[[Sufiksoid]] on [[vahetu järellisandiga]] [[poolliide]].
Sufiksoid lauses: Korralik tuuleiil võib suure'''''võitu''''' kübara-kaabu vallatult peast puhuda ja siis on häda käes.
LiitedJärelosad -mees, -võitu, - jmt toimivad [[pooljärelliidetena]] ehk sufiksoididena. <ref> M. Erelt, T. Erelt, Kross, 1997: "Eesti Keele Käsiraamat". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. </ref>
 
===Prefiksoid===
[[Prefiksoid]] on [[vahetu eeslisandiga]] [[poolliide]]. <ref> Erelt, Kasik, Metslang jt., 1995: "Eesti Keele Grammatika". Eesti TA Eesti Keele Instituut, Tallinn. 410 </ref> Prefiksoid lauses: Teie usk ja kannatlikkus on meile '''''üli'''''tähtsad.
LiitedEesosad ala-, üli-, euro- jmt toimivad [[pooleesliidetena]] ehk prefiksoididena.
 
=Liited=
 
Kõige produktiivsem sõnamoodustusviis on liite lisamine sõnatüvele. Liited jagunevad ees- ja järelliideteks. Eesti omasõnades on kasutusel vaid üks eesliide: eba-. Järelliiteid on aga väga palju. Igal sõnaliigil on oma kindlad liited. Sõna tüvi on sõna osa, mis eelneb grammatilisele liitele, tunnusele ja/või lõpule ja on oma häälikkoosseisult püsiv.
 
On [[liitsõnu]], mille üks osa on omandamas väga üldist (kategoriaalset) tähendust ja
muutumas [[liitetaoliseks elemendiks]]. [[Liited]] jagunevad
* '''eesosadeks'''
* '''järelosadeks'''
 
===Eesosad===
Liited ala-, üli-, euro- jmt toimivad [[pooleesliidetena]] ehk prefiksoididena.
 
===Järelosad===
Liited -mees, -võitu, - jmt toimivad [[pooljärelliidetena]] ehk sufiksoididena. <ref> M. Erelt, T. Erelt, Kross, 1997: "Eesti Keele Käsiraamat". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. </ref>
 
 
 
Viited