Eesti keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
38. rida:
== Murded ==
Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] ja [[Lõunaeesti murded|lõunaeesti murded]]. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] ühisest [[läänemeresoome algkeel|algkeelest]] erialdumise perioodi. Seoses [[sunnismaisus]]e tekkega [[14. sajand|14.]] - [[15. sajand]]il vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt [[kihelkond|kihelkonna]] piirides vastavate [[murrak]]utena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi.
Alates [[20. sajand]]i algusest on seoses laiemate liikumisvõimaluste ning põhjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud [[kirjakeel]]e kasutusega murdeerinevused tugevasti taandunud. Kirjakeelest kõige enam erinev on [[Võru murre]], sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada [[lõunaeesti keel]]eks või vastavalt eraldi [[võru keel|võru (võro)]], [[tartu keel|tartu (tarto)]], [[setu keel|setu (seto)]] ja [[mulgi keel|mulgi]] keelteks.
Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus<ref>[[Karl Pajusalu]], [[Tiit Hennoste]], [[Ellen Niit]], [[Peeter Päll]], [[Jüri Viikberg]] 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.</ref> on selline:▼
Traditsiooniliselt on eesti murdeid liigitatud järgmiselt:
1. südaeesti murded▼
* [[keskmurre]]▼
* [[läänemurre]]▼
* [[saarte murre]]▼
* [[idamurre]]▼
2. [[kirderannikumurre|kirderannikumurded]]▼
* [[rannamurre]]▼
* [[Alutaguse murre]]▼
1) põhjaeesti murderühm: [[saarte murre|saarte]], [[läänemurre|lääne-]], [[keskmurre|kesk-]] ja [[idamurre]];<br>
2) lõunaeesti murderühm: [[Mulgi murre|Mulgi]], [[Tartu murre|Tartu]] ja [[Võru murre]];<br>
* [[Mulgi murre]]▼
* [[Tartu murre]]▼
* [[Võru murre]]▼
▲[[Karl Pajusalu]], [[Ellen Niit|Ellen Niidu]] ja [[Tiit Hennoste]] murdeliigendus<ref>[[Karl Pajusalu]], [[Tiit Hennoste]], [[Ellen Niit]], [[Peeter Päll]], [[Jüri Viikberg]] 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.</ref> on
1. põhjaeesti murded<br>
▲1.1. südaeesti murded<br>
1.2. kirderannikumurded<br>
2. lõunaeesti murded<br>
On kasutatud ka muid liigitusi ja nimetusi, näiteks [[Mari Must]] räägib keskmurde kirderühmast nimetuse all [[Virumaa maamurrakud]]. Setu murrakurühma on vahel loetud eraldi murdeks.
Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb [[vokaalharmoonia]] ja kasutatakse [[kõrisulghäälik]]ut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning [[vältevaheldus]]e (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade [[vokaal]]ide asemel [[diftong]]id. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b.
==Vaata ka==
| |||