Hendrik Allik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hendrik Allik''' ([[15. märts]] [[1901]] – [[8. mai]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli Eestis vene enamlik terroristlikEesti poliitik, politruk ja ning inimsusvatastes kuritegudes osaleja ningEesti NSV riigitegelane.

Sündis [[Viljandimaa]]l [[Abja vald| Abja vallas]]. Tema ema oli [[Halliste kirik]]u koguduse vanem ja kui aasta enne Alliku surma hakati Halliste kirikut taastama, siis saatis Hendrik sinna ka oma annetuse.{{lisa viide}}

Oskas ka inglise, saksa ja prantsuse keelt.{{lisa viide}}

[[1923]]. aasta [[II Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] sai [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinde]] (TÜV) nimekirjas parlamendiliikmeks. [[1924]]. aastal mõisteti [[149 protsess]]il süüdi ja ta sai karistuseks eluaegse [[sunnitöö]], millest vabanes [[amnestia]]ga [[1938]]. aastal. Vanglas toimetas ajalehte [[Vangimaja Kiir]].

1940. korjas NKVD tema käest relva, et ta ei mängiks riigipöörajat kuna okupatsioon oli juba teostunud, pandi siiski kaubanduse rahvakomissariksrahvakomissar. 1941 osales küüditamise korraldamises ja selle bolshevistlikus/stalinlikus kontrollimises, 1942-1943 oli [[Eesti Laskurkorpus]]e represseeriva/stalinistliku poliitosakonna juht. 1943-1950 oli okupatsioonivalitsuse nn [[ENSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja.

[[1952]] määrati talle 25+5 aastat vanglat ja saadeti [[Siber]]isse selle eest, et ta läksolevat vastuollupidanud teisteoma seltsimeestegajuhiks vastastikkuses[[Adolf bolshevistlikus okupantlikus võimuvõitlusesHitler]]it.{{lisa viide}} Vabanes amnestia alusel viis aastat hiljem.

PandiOli 1957 - 1961 ENSV Ministrite Nõukogu Plaanikomisjoni aseesimeheksaseesimees ja 28. jaanuar 1961 kuni 19. märts 1973 [[ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee]] esimees. 1965-1973 oli ühtlasi ka [[ENSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja.

1948. aastal aastal laskis partei talle välja kirjutadalõpetas [[TPI]] diplomi.