'''Nikolai Buhharin''' ([[9. oktoober]] [[1888]] –– [[13. märts]] [[1938]]) oli [[bolševism|bolševik]], [[Oktoobrirevolutsioon]]i juhte ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigitegelane. Ta oli [[1924]]––[[1929]] Ük(b)P KK Poliitbüroo liige ning [[1926]]–1929–1929 Kominterni[[Komintern]]i juht.
Buhharin liitus bolševikega juba [[1906]]. aastal, vaid 18-aastaselt. Temast sai peagi ükspartei olulisemaidtähtis parteiliikmeid,liige. revolutsioonideRevolutsioonide ajal oli ta [[Moskva]] keskkomitees. PealePärast bolševike võimuhaaramist sai temast riigi tähtsaima ajalehe "[[Pravda]]" toimetaja. Ta oli vastu [[Brest-Litovski rahu]] sõlmimisele, arvates, et peab jätkama maailmarevolutsiooni teed, nagu soovis ka üks oluliemaid revolutsionääre[[Lev Trotski]]. Hiljem muutis ta oma vaateid aga kardinaalselt.
[[1920. aastad|1920ndatel1920-ndatel]] oli Buhharin üks olulisemaidolulisimaid NSV NSVLLiidu poliitikuid, sealhulgas [[NEP]]-i põhilisipõhiline kaitsjaidkaitsja ja edendajaidedendaja. Tema kavade järgi oleks sarnane majanduspoliitika pidanud jätkuma ka pealepärast [[1928]]. aastat, kuid [[Jossif Stalin|Stalin]] arvas teisiti. Et teised Stalini vastased, keda juhtisid [[Lev Trotski|Trotski]], [[Lev Kamenev|Kamenev]] ja [[Grigori Zinovjev|Zinovjev]], olid juba lüüa saanud, siis hoidis Buhharin end suhteliselt tagasi, sest taipas, et reaalset võiduvõimalust tal Stalini vastu pole. Temast oli saanud partei juhtiv teoreetik ning nii lõi just tegelikult just tema Stalini kuulsa teesi "sotsialismi[[sotsialism]]i ehitamisest ühel maal" ning ka [[1936]]. aasta Nõukogude Liidu põhiseaduse.
[[1928]]–1929–1929 üritas Buhharin Stalini plaanideleStalinile vastu seista, kuid see lõppes tema jaoks halvasti. Ta visati Poliitbüroost välja ning ehkki ta rehabiliteeriti osaliselt ning ta sai 1930. aastate algul "[[Izvestija]]" toimetajaks, ei unustanud Stalin tema tõrksust ning [[Suur Terror|Suure Terrori]] ajal süüdistati teda fašismis, spioneerimises, partei lõhetamiskatsetes ja teistes "surmapattudes" ning lasti maha.
