Seagripp: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Seagripi''' nime all tuntakse haigust, mida põhjustab gripiviirus, mis on levinud eeskätt sigade seas (nn seagripiviirus), kuid nakatab ka inimesi. Seagripi tekitajana on tuv... |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 28. juuli 2009, kell 20:08
Seagripi nime all tuntakse haigust, mida põhjustab gripiviirus, mis on levinud eeskätt sigade seas (nn seagripiviirus), kuid nakatab ka inimesi. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse alamtüüpe H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3.
2009. aasta aprillis sai alguse gripipuhang, mida põhjustab inimeselt inimesele nakkav A(H1N1) tüüpi viirus. Arvatakse, et tegemist on ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse kombineerumisel tekkinud uue viirustüübiga. Viiruse sünnikoduks peetakse Aasiat, kust see levis Ameerika mandrile ning tekitas esimese epideemiakolde Mehhikos. Juuni algul kuulutas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) välja pandeemia. WHO on ka soovitanud kasutada seagripi asemel mõistet A-gripp. 2009. aasta juuli lõpu seisuga oli maailmas haigestunud üle 160 000 inimese, neist u 10% vajas haiglaravi, u 1000 inimest oli gripi tagajärjel surnud.
Haigustunnused on kõrge palavik, köha, nohu ja liigesevalu. Nakatumise vältimiseks soovitatakse pesta sageli käsi ning vältida haiguspuhangu ajal rahvarohkeid kohti. Sealiha söömine seagrippi haigestumist ei põhjusta.