Vikipeedia

Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Loveless (arutelu | kaastöö)
Robotid
14 723 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
'''Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond''' ([[vene keel]]es ''Третье отделение Собственной Его Императорского Величества Канцелярии''), lühemalt tuntud lihtsalt '''Kolmanda osakonna''' nime all, oli aastatel [[1826]]–[[1880]] [[Venemaa]]l tegutsenud sisejulgeoleku[[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] ametkond, mis tegeles eelkõige poliitiliste ja usuliste teisitimõtlejate jälitamisega.
 
Kolmanda osakonna eellaneeellased oli ....olid Siseministeeriumi üldpolitseilised allüksused ja järglane oli [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Politseidepartmangu]] 3. Asjaajamise Eriosakond ([[1881]]-[[1898]]) ja [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Politseidepartmangu Eriosakond]] ([[1898]]- ) (''Особый отдел Департамента государственной полиции в составе Министерства внутренних дел'') [[1881]]-[[1883]] Territoriaalorganid ''отделения по охране общественной безопасности и порядка'', kõnekeeles "ohranka".
[[1883]] nimetati ümber ''Департамента государственной полиции'' lihtsalt ''Департамент полиции составе Министерства внутренних дел''''.
 
[[3. juuli]]l [[1826]]. aastal keiser [[Nikolai I]] poolt kinnitatud Kolmanda osakonna põhimääruse kohaselt, kuulusid osakonna pädevusse järgmised ülesanded:
* "... - kõik kõrgema politsei pädevusse antud ja kuuluvad juhtumid;
* riigis tegutsevate erinevate sektide ja usulahkude jälgimine;
* teatised avastatud võltsitud assignatsioonidest, rahavõltsimisest, templitest, dokumentidest jms, mille jälitamine ja edasine menetlemine jäi Rahandusminiteeriumist lähtuvalt siseministeeriumile;
* üksikasjalikud andmed kõikidest isikutest, kes on politsei järelvalve all ning ka kõik sellealased korraldused;
* kahjulike ja kahtlustäratavate isikute väljasaatmine ja neile asukoha leidmine;
* kõigi kinnnipidamiskohtade haldus (jälgimine ja majandamine), kus hoitakse kinni riiklikke kurjategijaid;
* kõik määrused välismaalaste suhtes, kes elavad [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]], Venemaale saabuvad ja lahkuvad;
* teatised kõigist ilma erandita sündmustest;
* politseisse puutuvad statistilised andmed".
 
==Ajalugu==
Kolmas osakond asutati peale [[14. detsember|14. detsemb]]ril [[1825]]. toimunud [[dekabristid]]e ülestõusu [[3. juuli]]l [[1826]] keiser [[Nikolai I]] korraldusel kui kõrgem poliitilise [[jälitus]]ega tegelev politseiorgan, mille ametnike volitused ületasid kõigi teiste julgeoleku- ja korrakaitseüksuste volitusi, kuna ei allunud kohalikele valitsus organitelevalitsusorganitele vaid otseselt Politseidepartemangulekeisrile -Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantseleile.
Kolmanda osakonna asutaja ning esimene ülem oli [[baltisakslased|baltisakslane]] [[Alexander von Benckendorff]].
 
13. rida ⟶ 25. rida:
Uurimisorganina tööd alustanud osakonnast sai Nikolai I valitsusaja kõige efektiivsem politseiametkond, kuid uurimisfunktsioon asendus aja jooksul üha enam repressiivfunktsiooniga. [[Aleksander II]] valitsusajal muutus ametkond ka üha ebaefektiivsemaks ega suutnud enam toime tulla Venemaal üha laiemat ulatust omandava revolutsioonilise liikumisega.
 
Pärast Aleksander II vastu suunatud atentaadikatset 5. veebruaril moodustati [[12. veebruar]]il [[1880]] [[Kõrgem Korraldav Komitee]] (''Верховная распорядительная комиссия''), millele allutati ka seni piiramatuid volitusi omanud Kolmas osakond. Sama aasta [[6. august]]il 1880 Kolmas osakond likvideeriti ja selle juures tegutsenud sandarmikorpus allutati [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule.
 
==Struktuur==
31. rida ⟶ 43. rida:
== Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond ja Eestimaa ==
 
Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakonna allüksused olid tsaariimpeeriumi rahutumates ja suuremat tähtsust omavates piirkondades nagu [[Peterburi]], [[Moskva]], Poolamaa[[Poola suurvürstiriik]]. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud revolutsioonilise või riigivastase tegevusega nende hulka ei ei kuulunud ning Kolmanda Osakonna alalist esindust neis ei olnud.
 
==Osakonna juhid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tema_Keiserliku_Majesteedi_Isikliku_Kantselei_Kolmas_Osakond"