Longyearbyen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
17. rida:
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:NO 2100 Longyearbyen.png|200px]]
}}
[[Pilt:08 Longyearbyen prn.JPG|thumb|Vaade Longyearbyenile juulis]]
'''Longyearbyen''' on [[Norra]]le kuuluva [[Svalbard]]i halduskeskus ja [[Teravmäed|Teravmägede]] suurim asula. Elanike arv on 2100 (2007).
Longyearbyen paikneb [[põhjapolaarjoon]]est tükk maad põhja pool ning sellepärast kestab asulas [[polaaröö]] [[14. november|14. novembrist]] [[29. jaanuar]]ini ning [[polaarpäev]] [[19. aprill]]ist [[23. august]]ini.
Kogu Teravmäed on kaetud [[külmakõrb]]ega. Kõige soojem kuu Longyearbyenis on [[juuli]], mille keskmine temperatuur on 3...7 °C. Kõige külmem kuu on [[veebruar]], mille keskmine temperatuur on -13...-21 °C.
Teravmäed avastas [[1596]] [[Holland]]i meresõitja [[Willem Barentz]] ja sellest ajast on Svalbardil käidud [[jahipidamine|jahi]], loomade püüdmise, uuringute, kaevandamise ja [[turism]]i eesmärgil. [[Taani]] ja [[Inglismaa]] pidasid [[17. sajand]]i esimesel poolel maha sõja õiguse eest Teravmägede ümbruses [[vaal]]u püüda, kuid kuna kumbki sõda ei võitnud, jäid Teravmäed [[eikellegimaa]]ks.
Asula rajas [[1906]]. aastal Bostonis asuva Arktika Kivisöekompanii juht [[John Munroe Longyear]], kui Teravmägedel hakati [[kivisüsi|kivisütt]] kaevandama. Perioodi kuni [[1915]]. aastani kutsutakse ameerika perioodiks, sest kaevanduste juhid olid ameeriklased või inglased, ehkki kaevurid olid enamjaolt norralased ja rootslased. Kaevurid said keskmisest märksa paremat palka, kuid primitiivsed elutingimused, eriti [[hügieen]], põhjustasid sagedasi [[streik]]e.
Ttekkis vajadus määratleda omandiõigus maavaradele, samuti reguleerida kaevurite ja kaevanduseomanike töösuhet. Alles koos [[Esimene Maailmasõda|Esimese Maailmasõja]] lõpetanud [[Versaille rahuleping]]uga sõlmiti [[9. veebruar]]il [[1920]] [[Svalbardi leping]], mis tunnistas Teravmäed Norra osaks, kuid lubas teiste lepingule alla kirjutanud riikide kodanikel võrdse õiguse saarestikul elada, vara omada, töötada ja teadustööd teha.
[[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] ajalö olid Teravmäed [[Saksamaa]] vägede poolt okupeeritud. [[1943]] sakslased purustasid asula. Pärast sõda see taastati.
Longyearbyen on põhjapoolseim asula, mille elanike arv ületab 1000. Samuti on see maailma kõige põhjapoolsem asula, kuhu toimuvad regulaarlennud, nimelt [[Tromsø]]sse ja [[Oslo]]sse.
Longyearbyenis on suur hulk maailma kõige põhjapoolsemaid objekte ja kohti, nende seas põhjapoolseim [[buss]]ijaam, [[haigla]], [[hotell]], [[kaubamaja]], [[kino]] (töötab pühapäeviti), [[kirik]], [[kool]], [[kunstigalerii]], [[kõrts]], [[lasteaed]], alaline [[lennujaam]] (avati [[1975]]), [[pangaautomaat]], [[pank]], avalik [[raamatukogu]], [[Rotary klubi]], kommerts[[sadam]], [[spordihoone]], [[takso]]peatus, [[turism]]ikeskus, [[ujula]], ülikooli õppelinnak (esindab 4 Norra ülikooli) ja [[ööklubi]].
Kunagi oli Longyearbyenis ka [[surnuaed]]. [[1930. aastad|1930. aastatel]] avastati, et [[igikelts]]a tõttu laibad ei lagune surnuaias, ja sellest ajast viiakse surnud mandri-Norrasse.
Elanikest 85% on [[norralased]], kuid seal elab üle 20 riigi kodanikke. 2007. aasta seisuga olid ülejäänud rahvustest kõige levinumad [[tailased]], [[rootslased]], [[venelased]] ja [[ukrainlased]]. Elanikkonna voolavus on väga suur: 2007. aasta seisuga oli 25% elanikest kolinud Teravmägedele käesoleval, 2007. aastal.
== Välislingid ==
| |||