Redaktsioon: 23. juuli 2009, kell 06:13 (redigeeri) Epp (arutelu \| kaastöö) P (Tühistati Heidilaanes (arutelu) muudatus ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi SieBot) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. juuli 2009, kell 21:24 (redigeeri) (eemalda) Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) PResümee puudub Uuem muudatus →
{{See artikkel\| räägib mütoloogilisest olendist; August Kitzbergi näidendi kohta vaata artiklit [[Libahunt (Kitzberg)]]}} {{toimeta}} [[Pilt:GermanWoodcut1722.jpg\|300px\|\|thumb~~\|right~~\|Saksa [[puulõige]] 1722. aastast]] '''Libahunt''' on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal -– jälg kaelas kantud [[sõlg\|sõlest]], [[prees]]ist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle [[leib]]a süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas. Hilisemas eesti kirjanduses on libahundi motiivi kasutanud Matt Barker, August Gailit, Juhan Jaik, [[Andrus Kivirähk]] jt. == Kirjandus == [[Matt Barker]]. ''Leegitsev täiskuu''. [[Juhan Jaik]]. ''Hõbedane karjakell''. * [[Tiina Vähi]], "Libahundiuskumused arhailise õiguse ja moraali kontekstis" – [[Ajalooline Ajakiri]] [[2008]], nr 1/2, lk 101–154 [[Kategooria:Eesti mütoloogia]]

Libahunt: erinevus redaktsioonide vahel

Libahunt (muuda)