Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mutianpu (arutelu | kaastöö)
Eelnenud arutelu vaata ajaloost!
1. rida:
# Vikipeedia pole erudiitide Orkut. Suhtlemisvaeguse ja igavuse rahuldamiseks on rate, facebook jt.
Tere tulemast Vikipeediasse, Mutianpu! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. juuni 2009, kell 09:45 (UTC)
# Ma ei veeda oma päevi parteikontoris kärbseid lugedes. Seepärast pole mul ka piiramatus koguses vaba aega, mida kaaskodanike peale kulutada.
 
Edaspidi palun teatada minu vigadest vormis:
== Pamiiri keeled ==
* "Tegid ''sellise nimega artiklis'' '''säherduse vea''', sest ... "
Tere! Sa ei paista eriti toimetamist sallivat, püüan siis üht-teist selgitada. Keelte inglis- ja venekeelsed nimetused on siinkohal asjassepuutumatud. Mainida tuleb kuidas nad oma keelt nimetavad ja kui, siis kaaluda mõnes teises kohalikus keeles, näiteks riigikeeles, oleva nimetuse mainimist. Kui asi piirdub ainult nimetamisega, siis pannakse see omakeelne nimetus kohe artikli algudesse sulgudesse. Paljusid kohanimesid ei kirjutata eesti keeles samuti nagu inglise keeles ja need tuleb üle kontrollida. Kui alaosa vähegi teksti mõõtu välja annab, siis vormistatakse see lausetena, mitte punktidena. Üldjuhul on lauses ka tegija või sihtis või mõni muu vahva lauseosa, mille järgi saab aru, mille kohta lause käib. Lühendeid üldjuhul siin ei kasutata. Mõnda kohta panin selle rahvuse asja arutelulehel, aga üldjuhul kui seal on kaks alaosa, kummaski üks sõna rahvuse kohta, siis ei ole ka muidu suurt midagi kaduma läinud. No olgu, kui sa "Viited" asemel "Osundused" kirjutad, aga "Välislinke" viidetega asendada ei saa, sest sellenimelisel on teine otstarve ([[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli osade järjekord|Vormistusreeglid]]). Samasse artiklisse ei lingita ja ümbersuunamislehtedele üldse mitte – näiteks kui šugnid ja kušaanid on sünonüümid, siis link olemasolevasse artiklisse näeks välja selline: <nowiki>[[šugnid|kušaanid]]</nowiki>. [[Jazgulami keel|Siia]] lisasid sa ise kahtlase märkuse "Andmed on kahtlaselt sarnased vahhi keele omadega." – Mina lihtsalt vormistasin selle paremini. Samuti läksid nende tagasipööramistega kategooriad kaduma.
Klassikuid tsiteerida pole vaja.
* Toimetajail palun küll viidata vikipeedia reegliteile, mida ma olen rikkunud.
 
Igasugu muu [[logorröa]] ja [[nihilissimus]]e kustutan sisusse süvenemata.
Sa ei pea kõige selle tehnilise peale ise hoobilt tulema ja sellest ei ole midagi, kui mõni asi teisiti läheb kui vaja. Aga palun ära keela kogenumatel kaastöölistel oma kirjutatu toimetamist ja pööra toimetatud (või osaliselt toimetatud) teksti toimetamata kujule tagasi. Lisaks neile märkustele võid näiteks teiste keelte artiklitega tutvuda ja ehk sealtki mõne kasuliku näpunäite leida. Jaksu! [[Eri:Contributions/195.50.205.87|195.50.205.87]] 18. juuni 2009, kell 13:44 (UTC)
 
Teeksin mõne täpsustuse. ÕS ei tunne sõna "osundus", ning "osundama" tähendab 'tsiteerima'. Osundus on pigem tsiteerimine kui viide.
 
Kui ühel keelel on mitu nime, siis ei ole mõtet üht nime teise taha peita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. juuni 2009, kell 21:15 (UTC)
 
 
Tere!
 
Mina olen täiesti teadlik, et:
"..., et kõik Vikipeediale tehtud kaastööd loetakse avaldatuks vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile. Kui Te ei soovi, et Teie poolt kirjutatut halastamatult redigeeritakse ja omal äranägemisel kasutatakse, siis ärge seda siia salvestage."
 
Toimetamine on isegi väga teretulnud, sest üksi ei jõua kõike, kuid toimetamise all mõistan mina:
* vormistuse ühtlustamist
* vigade parandamist (kaasa arvatud kohanimed)
* selgemat sõnastust
* teabe otstarbekamat ümberpaigutamist (näiteks uude artiklisse)
 
Sellega on mind ka palju aidatud ja tänu kõigile.
 
Toimetamiseks ei pea mina mitte ASJATUNDMATUT teabe eemaldamist. Kui on tõendeid, et kirjutatu oli vale, siis on selle eemaldamine arusaadav.
 
Keelte kohta käivate andmete jaoks on keelemall, mida ma igal pool pole jõudnud kasutada ja oleks väga kena, kui keegi need minu soperdistesse lisaks, kui ma veel ise pole jõudnud.
 
Ei maksa arvata, et minu kirjutatud artikkel oli nii ammendav, et viited ja paralleelnimetused oleks üleliigsed.
Lisasin ainult need võõrkeelsed nimetused, mille kaudu oleks võimalik antud keele kohta lisateavet hankida.
(Osa juttu tõlkisin ka soome ja galjeego keelest, aga vastavaid nimetusi ei lisanud mitte.)
Olen ise käinud salvestamas ohustatud keeli Hiinas ja Venemaal ning tean omast käest kui vajalik on vastava rahva nimetus kohalikus suhtlemiskeeles, olgu selleks siis dari, tadžiki, vene või inglise.
Ka kohalik elu-olu (usund, elatusalad jm) on oluline. Kui teavet on piisavalt, siis võib selle muidugi tõsta uude artiklisse.
Me ei saa iga keele kohta tekitada "rahvust". Heebrea ja jidiši keele tarvitajad on juudid. Iirlased tarvitavad kahte ja Hiina joghur'id koguni nelja eri keelkondadesse kuuluvat keelt.
 
''Pamiiri keelte'' arutelus toimetamise tunnustamine polnud irooniline vaid see kaastöö oligi asjalik.
 
''Osundused'' oli tõesti minu viga ja kui ma kusagil sellest parandusest üle sõitsin, siis palun vabandust. Enamasti ma ikka lisasin uut teksti ja ei pannud ehk mõnd pisiparandust tähele.
 
Tänan abi eest ja loodan, et eesti keelne vikipeedia täieneb ka edaspidi.
 
 
--[[Eri:Contributions/131.207.242.129|131.207.242.129]] 19. juuni 2009, kell 06:32 (UTC)
 
Artiklid tuleb teha eesti murrakutest. Need on nime saanud kihelkondade järgi. Pealkirjad nagu [[Iisaku murrakud]] on eksitavad, sest on üks Iisaku murrak. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 22. juuli 2009, kell 06:33 (UTC)
 
== Murrak ==
 
Ei ole ühte Iisaku murrakut. Ma olen ise alutagune. --[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 06:45 (UTC)
:Palun viita, kus räägitakse Iisaku murrakutest. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 22. juuli 2009, kell 06:47 (UTC)
 
Iisaku murrakud on Iisaku kihelkonnas kõneldud murrakud, mis kuuluvad (põhjaosas) Alutaguse, (loodeosas, Oonurme kandis - endisel Viru-Jaagupi alal) viru maamurde ja (Tudulinna ümbruses) idamurde koosseisu. Iisaku kihelkonna kesk- ja lõunaosa Alutaguse murrakut on aastasadu mõjutanud sealne vene-vadja-isuri segarahvastik [1] Iisaku kihelkonna põhjaosas nagu ka Jõhvi kihelkonna lõunaosas kõneldud Alutaguse murrak oli keskmurde tugeva mõju all.
:Kas see on tsitaat? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 22. juuli 2009, kell 07:17 (UTC)
 
Murrak võib olla ka ühes külas: Näiteks Kudruküla murrak ja Udria murrak. Loe kasvõi Mari Musta raamatut!
Meie suguvõsas on minu elu ajal neid murrakuid kõneldud ja nad olid ilmselt erinevad.
Millel põhineb sinu pädevus?
--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 06:53 (UTC)
 
Pole oluline, millel põhineb minu pädevus. Lugeja peab aru saama, millest on jutt. Küsimus on eri tasandites. Eestis on tavaline kolmetasandiline liigitus. Sa tood sisse neljanda tasandi, kuid kasutad sama terminit (murrak) ja see tekitab segaduse. Loomulikult on kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelevariante ja mõnel puhul on neid ka piisavalt uuritud, kuid enamasti mitte. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 22. juuli 2009, kell 07:17 (UTC)
 
Helista Eesti keele instituuti ja küsi, mis on murrak ja mis on murre! Kui sa seda artiklit loed, siis sa näed, et Iisaku kihelkonnas mitte ei kõnelda mitut murrakut vaid lausa mitut murret: Alutaguse, ida- ja keskmurret. Lugeja peab asjast üht teist teadma kah, kui ta tahab aru saada. Mina ei käi tuumafüüsikuid ega glamuurajakirjanikke õpetamas. Vikipeedia pole Enekesekene, et iga laps peab kõigest aru saama.
--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 07:42 (UTC)
 
:Selleks ei pea EKIsse helistama. On olemas teatmeteosed ja erialakirjandus. Vikipeedia peab olema arusaadav, kasutatavad terminid peavad olema selgelt määratletud. Iisaku murrak on siirdemurrak kolme murdeala piiril. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 22. juuli 2009, kell 10:31 (UTC)
 
Viita sellele,kui oskad!
Sama hästi võib öelda, et eesti ja läti KEELED on siirdekeel vene-, soome- ja rootsi keele vahel.
--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 11:53 (UTC)
 
:: ''Sama hästi võib öelda, et eesti ja läti KEELED on siirdekeel vene-, soome- ja rootsi keele vahel.'' See oleks õige, kui eesti ja/või läti keel oleks vene ja rootsi keele segu. Aga läti keel pole isegi eesti/liivi ja leedu keele segu. Läti keel on siiski eraldiseisev keel, kuigi väga tugevate läänemere-soome mõjutustega.[[Kasutaja:Valju|Valju]] 22. juuli 2009, kell 12:13 (UTC)
 
Pole olemas ka enam vähemgi ühtset Iisaku murrakut, mis oleks kolme murde segu. Need kolm murret on morfoloogiliselt liiga erinevad - sama hästi kui eri keeled. Eks katsu soome ja setu keelt läbisegi rääkida!
--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 12:19 (UTC)
 
P.S. Võiksid igaks juhuks ikka helistada!
 
Meeldetuletuseks:
"NB! Vikipeedia ei ole isiklike emotsioonide süüdimatu väljaelamise koht"
 
Mul pole kah võib-olla täna elu parim päev.
--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 11:58 (UTC)
 
: Ma ei näe siin isiklike emotsioonide väljaelamist. Aga Sul on õigus. Vikipeedias tuleb lahkarvamused lahendada selgelt sõnastatud asjalike argumentide ja viidete abil. Isiklikuks minna ei maksa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. juuli 2009, kell 12:47 (UTC)
 
== Viitamine ==
 
Palun õpi viitama. Viidatud autorile ei tohi suhu panna sõnu, mida ta pole kasutanud. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 23. juuli 2009, kell 07:55 (UTC)
Täpsusta!
--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 23. juuli 2009, kell 08:17 (UTC)
: Minu meelest käib see ainult tsiteerimise kohta, või siis puudutab ka väljendite tõendamist. Mõtet moonutamata võib refereerimisel sõnastust muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2009, kell 08:28 (UTC)
 
::Artiklis [[Viru maamurre]] on viidatud Mari Musta teosele, kuid seal ei ole sellist terminit kasutatud. Formaalselt on viide teise lause juures, kuid kuna esimene lause on viitamata, siis jääb mulje, et Mari Musta on seda öelnud. Samuti ei tohiks viidata ühel puhul leheküljele ja teisel puhul peatükile. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 23. juuli 2009, kell 08:44 (UTC)
 
:::''Samuti ei tohiks viidata ühel puhul leheküljele ja teisel puhul peatükile.''
Põhjenda!
Kas sina oled viidanud oma kirjutiste iga lause allikale?
--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 23. juuli 2009, kell 08:47 (UTC)
 
::: Viide on pärast punkti, nii et see peaks käima kogu lõigu kohta. Kui Mari Must seda väljendit ei kasuta, siis on viide tõesti eksitav, sest lõik räägib sellest, mis Viru maamurre on, aga Mari Must ei saa selle kohta midagi öelda, kui ta seda väljendit ei kasuta.
 
::: Ei ole muidugi, aga kui midagi kahtluse alla seatakse, siis viitamisest mööda ei pääse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2009, kell 09:14 (UTC)