Redaktsioon: 23. juuli 2009, kell 20:17 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 102 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. juuli 2009, kell 20:43 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 102 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Ruila mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa\|Harjumaal]] [[Hageri kihelkond\|Hageri kihelkonnas]]. Kaasajal jääb mõisakompeks [[Harju maakond\|Harju maakonna]] [[Kernu vald\|Kernu valla]] maadele. Ruila mõisa (''Ruil'') mainti esmakordselt [[1417]]. aastal, kui [[mõis]] oli [[Tallinna komtuur\|Tallinna linnusekomtuur]]i residents. Alates [[1622]]. aastast oli mõis [[Ulrich (suguvõsa)\|Ulrichite]] valduses. [[17. sajand]]il eraldati tolleaegsest suurest mõisast mitmed mõisad nende hulgas [[Haiba mõis]] ja [[Laitse mõis]]. Ruila mõis kuulus Ulrichite suguvõsale läbi mitme põlvkonna. Kui mõisa pärinud [[Friedrich Johann von Ulrich]]i (1744-1801) neljas tütar Katharina Friederike abiellus [[Magnus Adolph Theodor von Bremen]]iga läks mõis [[1814]]. aastast Bremenite suguvõsa kätte ja kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni kuulus mõis [[Bremen (suguvõsa)\|Bremen]]itele. Mõisa härrastemaja püstitasid [[1859]]. aastal Bremenid. Hoone esimene korrus on kivist, teine puidust. [[1814]]. aastast kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni kuulus mõis [[Bremen (suguvõsa)\|Bremen]]itele. Mõisa härrastemaja püstitasid [[1859]]. aastal Bremenid. Hoone esimene korrus on kivist, teine puidust. Mõisa peahoones asub kaasajal kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka suur park ning teisi kõrvalhooneid.

Ruila mõis: erinevus redaktsioonide vahel