Mütoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mütoloogia''' on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud [[müüt]]ide kogum. Mütoloogia kujuneb [[pärimus]]est, mille tähendusrikkamad osad ehk [[Müüt|müüdid]] hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas [[püha]], tal on [[Tõde|tõe]] väärtus ja korrastav-juhendav-reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogiat on peetud [[teadus]]e eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud [[uskumus]]te ja [[religioon]]iga.

'''Mütoloogia''' on [[teadus]] [[müüt]]idestmüütidest. Mütoloogia uurib müütide ja mütoloogiate kujunemist, nende [[arhetüüp]]e, omavahelisi suhteid, tähendusi ja tõlgendusi. Olulisel kohal on mütoloogia kui teaduse jaoks olnud müütide tekkepõhjused ning nende vastavused reaalsete [[Ajalugu|ajalooliste]] sündmuste või nähtustega. Põhjalikult on uuritud ka müütide funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid [[psüühika]]ga jpm.

===[[ Folkloristika]] ===

Mütoloogia ja [[folkloristika]] uurimisvaldkonnad on suuresti kattuvad, kuid on olulisi erinevusi. [[Folkloor]]i (ja folkloristika) valdkond kuuluvad ka sellised pärimuslikud tekstid, mis mütoloogiale huvi ei paku, kuna ei sisalda müüti (tähendusrikast osa). Näiteks lihtsad sõnamängulised [[mõistatus]]ed ("Milline kõrv ei kuule? - Tassikõrv!") jmt. Mütoloogia omakorda uurib aga ka selliseid valdkondi, mis [[folkloristika]]stfolkloristikast kaugele jäävad: müütide tähendused, funktsioonid, struktuurid jne.

===[[ Teoloogia]] ===

*[http://www.pantheon.org/ Encyclopedia Mythica]