Ludwig Vaga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: vls:Lodewyk den Vroomn
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}[[Pilt:Die deutschen Kaiser Ludwig der Fromme.jpg|thumb|Ludwig Vaga [[1888]]. aasta Saksa kujutisel]]
 
'''Ludwig Vaga''' (sakslastele '''Ludwig I''' ja prantslastele '''Louis I''') ([[778]]–[[840]]) oli [[Frangi riik]] [[Frangi keiser|keiser]] aastail [[814]]–[[840]].
'''Ludwig Vaga''' (sakslastele '''Ludwig I''' ja prantslastele '''Louis I''') ([[778]]–[[840]]) oli [[Karl Suur]]e poeg ja [[Frangi keiser]] [[814]]–840. Ta oli sügavusklik ega hoolinud suuremat ilmalikust elust, ka riigivalitsemisest. [[813]]. aastal oli isa tõstnud ta kaaskeisriks, kroonides ta oma käega. See pidi näitama keisritiitli ilmalikku ja vaimulikku suveräänsust kõigi teiste, ka [[paavst]]luse suhtes. Kuid Ludwig lasi end isa surma järel paavstil uuesti kroonida, tunnustades nii paavsti kui [[Kristus]]e asemiku vähemasti sakraalset ülimuslikkust, mis tekitas hiljem tõsiseid komplikatsioone Rooma impeeriumit taastada ja universaalmonarhiat luua püüdvatele Saksa-Rooma keisritele.
 
Ludwig Vaga oli [[Frangi riik]] kuninga [[Karl Suur]]e poeg.
 
Ta oli sügavusklik, kuiud oli ka oskuslik sõjaväejuht (mida kinnitas Hispopaania sõdades) ja valdas ka [[Romaani keeled|vana-romaani]], [[Germaani algkeel|germaani]], [[ladina keel|ladina]] ja [[kreeka keel]]t.
 
[[813]]. aastal oli [[Rooma paavst]]i [[Leo III (paavst)|Leo III]] ja ta oma isa [[Karl Suur]] tõstnud ta kaaskeisriks, kroonides ta oma käega. See pidi näitama keisritiitli ilmalikku ja vaimulikku suveräänsust kõigi teiste, ka [[paavst]]luse suhtes. Kuni isa surmani valitses ta [[Akvitaania]]s, kust 814. aastal asus elama Frangi keisri keskusesse [[Aachen]]isse,
 
'''Ludwig Vaga''' (sakslastele '''Ludwig I''' ja prantslastele '''Louis I''') ([[778]]–[[840]]) oli [[Karl Suur]]e poeg ja [[Frangi keiser]] [[814]]–840. Ta oli sügavusklik ega hoolinud suuremat ilmalikust elust, ka riigivalitsemisest. [[813]]. aastal oli isa tõstnud ta kaaskeisriks, kroonides ta oma käega. See pidi näitama keisritiitli ilmalikku ja vaimulikku suveräänsust kõigi teiste, ka [[paavst]]luse suhtes. Kuid Ludwig lasi end isa surma järel paavstil uuesti kroonida, tunnustades nii paavsti kui [[Kristus]]e asemiku vähemasti sakraalset ülimuslikkust, mis tekitas hiljem tõsiseid komplikatsioone Rooma impeeriumit taastada ja universaalmonarhiat luua püüdvatele Saksa-Rooma keisritele.
 
[[817]]. aastal kroonis ta oma vanema poja [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]]i kaaskeisriks.
 
Juba peale Ludwigi trooniletõusu ja temapoolseid esialgseid ümberkorraldusi (tähtsamate ametikjohtade ümberjaotamine oma poegade vahel) alustas tema onupoeg Bernhard, kes oli seni Itaalia kuningas tema vastu sõda, mille käigus talletehti ettepanek paluda Ludwigilt armu. Armuandmiseks Ludwigi juurde minnes ta vangistati ja vangistatuna tal ja ta kaaskondlasel torgati [[818]]. aasta aprillis silmad välja, mille tulemusena nad kahe päeva pärast surid<ref>[http://ynik.info/2009/01/09/zlodejjstva_ljudovika_blagochestivogo.html Злодейства Людовика Благочестивого]</ref>.
 
Peale Irmegardi surma uuesti abiellunud Ludwigil poja [[Charles II Paljaspea|Charles]] sünniga tekkisid lahkarvamused esimesest abielust sündinud poegadega, kes kartsid alusega, et uus pärija vähendab nendepoolt päritavaid maavaldusi. Paavst [[Gregorius IV]] õhutusel alustas [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] sõjategevust isa Ludwigi vastu ning paavsti vahendusel toimunud läbirääkimiste tulemusena reetsid Ludwigi väed ta ning liitusid Lothariga. Ludwig alistus ning andis võimu üle Lotharile. Ludwig suleti vangistusse ning Judit pügati [[nunn]]aks ning suleti kloostrisse.
 
Lothari poolt kokkukutsutud kogunemisel, millel oli kavas Ludwig lõplikult võimult kõrvaldada, asusid Ludwigit kaitsma tema nooremad pojad Pippin ja Baieri [[Ludwig Sakslane|Ludwig]], mille tulemusena taastati Ludwigi võim ning ta ennistati keisritroonile.
 
Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, [[843]]. aastal [[Verduni lepe|Verduni leppega]].
 
Tema pojad [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]], kellest sai Kesk-Frangi riigi ([[Lotring]]i, [[Burgundia]] ja kaudselt ka [[Itaalia]] eelkäija) kuningas ja järgmine Frangi keiser,
[[Charles Paljaspea]] (Lääne-Frangi riigi ehk hilisema [[Prantsusmaa]] kuningas) ja
 
[[Ludwig Sakslane]] (Ida-Frangi riigi ehk hilisema [[Saksamaa]] kuningas).
 
== Isiklikku ==
Ludwig Vaga oli abielus kaks korda ning neil olid järglased:
*(1) [[Irmengard]]iga (-818)
** [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] (795–855)
** [[Ludwig Sakslane|Ludwig]] (806–876)
*(2) [[Baieri]] krahvi tütar Juditiga
** [[Charles II Paljaspea|Charles]] (823-877)
 
Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, [[843]]. aastal [[Verduni lepe|Verduni leppega]]. Tema pojad olid [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]], kellest sai Kesk-Frangi riigi ([[Lotring]]i, [[Burgundia]] ja kaudselt ka [[Itaalia]] eelkäija) kuningas ja järgmine Frangi keiser, [[Charles Paljaspea]] (Lääne-Frangi riigi ehk hilisema [[Prantsusmaa]] kuningas) ja [[Ludwig Sakslane]] (Ida-Frangi riigi ehk hilisema [[Saksamaa]] kuningas).
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl Suur]] | nimi=[[Frangi keiser]] | aeg=[[814]]&ndash;[[840]] | järgnev=Kesk-Frangi riigis (ühtlasi ka keiser) [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]] <br> Lääne-Frangi riigis [[Charles Paljaspea]] <br> Ida-Frangi riigis [[Ludwig Sakslane]]}}
{{lõpp}}
 
== Viited ==
{{viited}}
 
{{täienda}}