Vikipeedia

Vaivara murrakud: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Mutianpu (arutelu | kaastöö)
469 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
'''Vaivara murrakmurrakud''' on [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] kõneldud [[murrak]] või murrakudud, mida peetakseon ühendatud [[rannamurre|rannamurde]] osaksga. <ref>Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 155, 157</ref> . Kihelkonna lääneosakesk- murrakutja onlääneosa loetudmurrakud kakuuluvad [[Alutaguse murre|Alutaguse murde]] koosseisu. <ref>Mari Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 </ref>. Seevastu põhja- ja idapoolsete külade [[Udria murrak|Udria]], [[Puhkova]], [[Arumäe]], [[Riigiküla]] ning [[Kudruküla murrak|Kudruküla]] [[ingerisoome murded|ingeri-]] ja [[isuri keel|isuripärased]] [[murrak]]uidud on loetudmoodustavad eraldi alarühmaksrühma. <ref>Mari Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334 </ref> [[Mihkel Toomse]] on Vaivara murrakualal eristanud nelja alarühmitust: ranniku-, ida-, kesk- ja läänemurrakut. <ref>Mihkel Toomse "Kirde-Eesti rannikumurrete ''ttoin''-adjektiivide singulari partitiiv", Eesti Keel 1936, lk 102</ref>
 
Kõige ingeripärasem on olnud [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järel hääbunud [[Kudruküla murrak]].
<ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 39, 337 </ref>
 
 
20. rida:
 
# järjekindel [[geminaat]][[klusiil]]ide vaheldus [[üksikklusiil]]idega, ka [[sõnarõhk|pearõhulise]] [[silpivälde|lühikese]] ja [[kaasrõhk|kaasrõhulise]] silbi järel (''opettamma : opeDan, tükkü : tüküt, supi potiD, āvastikku : āvastiGo'' [haavik : haaviku]). Sarnaseid vorme on ka [[kirderannikumurde läänerühm]]as, [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] põhjaosa ja Haljala [[Selja murrak]]us, [[vadja keel|vadja]], [[isuri keel|isuri]] ja [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 2.1.1.1, 2.3, 2.4.1, 2.4.2. </ref>
 
# ''kaine-, käine-''liitelised [[deminutiiv]]id (''ienokkaine'' [peenikene, nõrk] <!-- kas trükiviga ~ ''pienokkaine'' või seotud soome sõnaga ''hieno'' [peen] -->, ''üväkkäine'' kül̄, tasa''iljakkaiste''). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel|isuri]] ja [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 2.1.1.1, 2.3, 2.4.1, 2.4.2. </ref>
 
# paljudes [[käänamistüüp]]ides [[mitmus]]e [[osastav]]a kujuline [[mitmus]]e [[omastav]] (''pehmi kalo'' liha, ''toisi rīti'' al̄, ''varsi'' unnikku, ''oeli ~ oelasi inimesi'' teoD). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 44.2. </ref>
 
# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ainsuse]]e [[omastav]]a kujuline [[ainsuse]]e [[osastav]] (''ammast ~ amBa, uonet̀ ~ uone, motte, ruoste''). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 45.7.1.2. </ref>
 
# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ainsuse]]e [[omastav]]a kujuline [[mitmus]]e [[osastav]] (''amBo ~ amBa, rikko ~ rikka, teiBi ~ teiBä, līk̀me, rīte, venne'' [venesid]). Sarnaseid vorme on ka [[Kuusalu murrak|Kuusalu]] ja [[Viru-Nigula murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 46.3.3. </ref>
 
# [[nasaal]]ikaolised [[personaalpronoomen]]id (''minä ~ miä ~ miɛ'' : [[omastav]] ''minu ~ minnu ~ minno ~ miu ~ mio'' : [[osastav]] ''minuDa ~ miuta ~ miota'' : [[alalütlev]] ''mi ̨ ul ~ mivul''; ''sinä ~ siä ~ siɛ'' : [[omastav]] ''siu ~ sio'' : [[osastav]] ''sinnu ~ sinno ~ sinu(Da) ~ siuta ~ siota'' : [[alalütlev]] ''siul ~ sivul''; ). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel]]es ja [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 60.1.1. </ref>
 
# [[verb]]i [[olevik]]u [[ainsus]]e ja [[mitmus]]e 3. [[pöördelised vormid|pööre]] on [[astmevaheldus|tugevas astmes]], [[tüvevokaal]] ''e'' on [[labialisatsioon|labialiseerunud]], [[Kudruküla murrak]]us [[geminaat|gemineerub]] [[sisehäälikud|sõnaseesmine]] üksik[[konsonant]]. ([[Udria murrak|Udria]], [[Puhkova]]: tämä ''luGo'' ~ [[Kudruküla murrak]]us: ''lukko'' [loeb], ''lakuno'', äpenö, [[Puhkova]]: nämäD ''tulovaD'' ~[[Kudruküla murrak]]us: ''tullot'' ) nagu [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]], [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]] ja [[isuri keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 32.2.2, 61.2.1.2, 61.2.3.4. </ref>
 
# [[verb]]i [[mitmus]]e 1. [[pöördelised vormid|pöörde]] lõpp on ''(m)mo ~ (m)mö'' ja [[mitmus]]e 2. pöörde lõpp on ''tto ~ ttö'' (müö ''sāmo, rǟkimö, paranDammo, saimo, kūlimo'', tüö ''tekittö, rapeletto, tulitto'') nagu kohati [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 340 ja 61.1.2.3. </ref>
 
 
 
== Viited ==
 
{{Viited}}
 
 
 
==Kirjandust==
 
* Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
 
* Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
 
* Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tallinn.
 
* Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.
 
* Ariste, Paul 1962. Teiste läänemere keelte elemente Vaivara murrakus. (Emakeele Seltsi Aastaraamat VIII).
 
* Toomse, Mihkel 1938. Ida-Vaivara murdest. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXXIV).
 
 
 
==Helisalvestused==
39. rida ⟶ 66. rida:
 
* Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.
 
 
 
54. rida ⟶ 82. rida:
 
* [http://www.folklore.ee/rl/folkte/pere/pere78.htm Pärimuslik päritolu]
 
 
[[Kategooria:Eesti keele murded]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vaivara_murrakud"