Virumaa maamurrakud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Viru maamurre'''{{lisa viide}} on [[Virumaa]]l kõneldud [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] [[keskmurre|keskmurde]] [[murrak]]ute rühm.
Neil on hulk ühisjooni [[kirderannikumurre|kirderannikumurdega]]. Mõned neist [[isogloss]]idest ulatuvad üle [[Virumaa]] piiride. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 </ref> . <ref>M. Must 1965. Keskmurde tekstid. (Eesti murded II), lk 18-21 </ref> .
<!-- Otsin viidet.
On ka arvatud, et [[kirderannikumurre]]t on varem kõneldud kogu Virumaal.
-->
21. rida ⟶ 25. rida:
# ''ü'' püsinud [[diftong]]eerumata. (Seda esineb kogu [[kirderannikumurre|kirderannikumurde]] alal, aga ka [[Väike-Maarja murrak|Väike-Maarja]], [[Rakvere murrakud|Rakvere]] ja osalt [[Simuna murrak|Simuna]] murrakuis, [[saarte murre|saarte murdes]] ning teistes [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]].) <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 25.1. </ref>
# ''i-'' ja ''u-''lõpulised [[diftong]]id on püsinud nii [[lahtine silp|lahtises]] kui [[kinnine silp|kinnises]] silbis. (Seda esineb kogu [[kirderannikumurre|kirderannikumurde]] ja Viru maamurde alal, aga ka [[Jüri murrak|Jüri]] ja [[Kuusalu murrakud|Kuusalu]] [[keskmurre|keskmurde]] murrakuis ning
# sisekao sage puudumine, eriti ''ne- ja line-''[[adjektiiv]]ides. (Seda esineb kogu [[kirderannikumurre|kirderannikumurde]] alal, aga ka [[Harju-Jaani murrak|Harju-Jaani]], [[Kadrina murrakud|Kadrina]], [[Väike-Maarja murrak|Väike-Maarja]], [[Viru-Jaagupi murrak|Viru-Jaagupi]] ja [[Kuusalu murrakud|Kuusalu]] [[keskmurre|keskmurde]] murrakuis.) <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 317 ja 39.1.2. </ref>
# [[astmevaheldus|tugevaastmeline]] [[essiiv]], murrakuti ''nna-''lõpuline (Seda esineb kogu [[kirderannikumurre|kirderannikumurde]] alal, aga ka [[Harju-Jaani murrak|Harju-Jaani]], [[Ambla murrakud|Ambla]] põhjaosa, [[Kadrina murrakud|Kadrina]] põhjaosa, [[Väike-Maarja murrak|Väike-Maarja]], [[Viru-Jaagupi murrak|Viru-Jaagupi]], [[Rakvere murrakud|Rakvere]] ja [[Kuusalu murrakud|Kuusalu]] [[keskmurre|keskmurde]] murrakuis ning [[Soome keel]]es.) <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 52. </ref>
# [[komparatiiv]]i tunnus ''mB'', [[obliikvakäänded|obliikvakäändeis]] ''m ~ mm'', [[kaasrõhk|kaasrõhulises]] asendis [[ainsuse]] [[osastav]]a lõpus ''mBa'', [[mitmuse]] [[osastav]]a lõpus ''mBi'' (Seda esineb kogu [[kirderannikumurre|kirderannikumurde]] ja Viru maamurde alal, [[Ambla murrakud|Ambla]] põhjaosa murrakus, [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja teistes [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]].) <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 45.4, 46.3.1, 59.1. </ref>
# [[komparatiiv]]i tunnus ''mB'', [[obliikvakäänded|obliikvakäändeis]] ''m ~ mm'', [[kaasrõhk|kaasrõhulises]] asendis [[ainsuse]] [[osastav]]a lõpus ''mBa'', [[mitmuse]] [[osastav]]a lõpus ''mBi'' (Seda esineb kogu [[kirderannikumurre|kirderannikumurde]] ja Viru maamurde alal, [[Ambla murrakud|Ambla]] põhjaosa murrakus, [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja teistes [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]].) <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 45.4, 46.3.1, 59.1. </ref>
# ''kse'' tunnuseta [[impersonaal]]i [[olevik rööbiti ''kse- ~ sse-''lisega]] (Seda esineb kogu Viru maamurde alal, aga ka [[Harju-Jaani murrak|Harju-Jaani]], [[Jõelähtme murrakud|Jõelähtme]] ja [[Kuusalu murrakud|Kuusalu]] [[keskmurre|keskmurde]] murrakuis.) <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 67.1.1-67.1.4, 67.2. </ref>
# [[kesksõna]]d ''lähenD ~ lähänD ~ lähnD, nähenD ~ nähänD ~ nähnD ~ näht, tehenD ~ tehnD ~ teht'' (Seda esineb kogu [[kirderannikumurre|kirderannikumurde]] ja Viru maamurde alal, aga ka [[idamurre|idamurdes]] ja teistes [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]].) <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 ja 71.1.2. </ref>
34. rida ⟶ 50. rida:
* Mari Must ja Aili Univere. ''Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni.'' Eesti Keele Sihtasutus 2002 (Eesti Keele Instituudi toimetised 10)
* Must, Mari 1987. ''Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade.'' Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
| |||