Ludwig Sakslane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Ludwig Sakslane''' (ka '''Ludwig II'''; umbes [[806]] – [[28. august]] [[876]] [[Frankfurt am Main]]) oli [[Ludwig Vaga]] poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas [[843]]–[[876]], [[Karolingid]]e dünastiast. Varem valitses ta isa süseräniteedi all samuti Frangi impeeriumi idaalu (peamiselt Baierit, alates [[817]]).
 
Ludwigi isa oli [[Frangi keiser]] [[LotharLudwig I (Frangi keiser)|Lothar IVaga]].
 
840. aastal peale isa [[840Ludwig Vaga]]–843 surma, toimunud Frangi riigi pärilussõdades oli[[840]]–843 Ludwig liidusliitudes oma noorema poolvenna [[Charles Paljaspea]]ga nende ühise vaenlase, vanima venna [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothari]] vastu ning 25. [[844]]juunil 841. aastatoimunud [[Verdunilahingus lepe|Verdunivõitsid leppega]]nad saiLothari Ludwigvägesid endalening kunagiseaugustis [[Karl Suur843]]e impeeriumi perifeerse idaosa (Itaalia), ent koos sellega ka võimaluse laiendada seda paganate arvelt ida suunas, mida tema järeltulijad. eritiaastal [[11.Verduni sajandlepe|11.]]–[[12.Verduni sajandleppega]]il kajaotati Frangi riik: tegid.
* [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] sai kunagise [[Karl Suur]]e impeeriumi perifeerse idaosa ([[Lombardia]]- osa Itaaliast, [[Burgundia]], [[Provence-Alpes-Côte d'Azur|Provence]], [[Austraasia]] läänepoolsed maad);
* [[Charles Paljaspea]] maa-alad [[Rein]]i jõest läänepool (st. [[Lääne-Frangi riik]] , millest kujunes [[Prantsusmaa]]);
* '''Ludwig''' aga [[Rein]]i jõest idapool asuvad maa-alad: [[Baierimaa]]; [[Švaabimaa]] kuni [[Rein]]i jõeni; [[Graubünden]]; [[Frankoonia]]; [[Saksimaa]]; [[Tüüringi]] (st. [[Ida-Frangi riik]], millest kujunes hiljem [[Saksamaa]]), ent koos sellega ka võimaluse laiendada seda paganate arvelt ida suunas, mida tema järeltulijad eriti [[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]]il ka tegid.
 
Kuid ka peale vanema venna Lothari edukat alistamist ei olnud Charlesi ja Ludwigi omavahelised suhted normaalsed, sest 858. aastal Charlesi alluv abbe Aladgardi ja mõjuvõimu omavate isikute kutsel tegi Ludwig sõjaläigu Charlesi maa-alade vastu läbi [[Elsass]]i, sellel ajal kui Charles oli hõivatud sõjategevusega [[normannid]]ega. Kuid enne suurt lahingut toimunud 3-päevaste läbirääkimiste ajal reetsid Charlesi vasallid ta ning ta oli sunnitud väiksese sõjasalgaga põgenema sõjaväljalt [[Burgundia]]sse ja suur osa Charlesi riigist jäi Ludwigi valdusese. [[859]]. aastal aga uue Charlesi sõjakäigu ajal ei võtnud Ludwig sõjategevust vastu ning taandus oma kuningriiki, tema valitsusaeg kestis vaid 2 kuud. [[860]]. aastal [[Koblenz]]is toimunud läbirääkimistel leppisid vennad uuesti rahuga.
Ludwig osutus heaks armeejuhiks ning suutis tagasi tõrjuda kõik [[saratseenid]]e rünnakud Ida-Frangi riigile (Lõuna-[[Itaalia]]s), samuti oma valdusi suurendada, põhiliselt laguneva Kesk-Frangi riigi arvelt. [[875]], kui keiser [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] suri, taotles Ludwig oma venna Karl Paljaspea kõrval keisritrooni, kuid viimane jõudis ette ning allutas [[Itaalia]] oma võimule. Solvunud Ludwig plaanitses kättemaksuretke, kuid suri enne, kui jõudis armeed oma venna vastu viia.
LudwigKa hiljem osutus Ludwig heaks armeejuhiks ning suutis tagasi tõrjuda kõik [[saratseenid]]e rünnakud Ida-Frangi riigile (Lõuna-[[Itaalia]]s), samuti oma valdusi suurendada, põhiliselt laguneva Kesk-Frangi riigi arvelt. [[875]], kui ta vennapoeg keiser [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] suri, taotles Ludwig oma venna Karl Paljaspea kõrval keisritrooni, kuid viimane jõudis ette ning allutas [[Itaalia]] oma võimule. Solvunud Ludwig plaanitses kättemaksuretke, kuid suri enne, kui jõudis armeed oma venna vastu viia.
 
Ludwigi lisanime "Sakslane" võtsid kasutusele alles [[19. sajand]]i Saksa ajaloolased, kes püüdsid näidata Ida-Frangi riiki sisuliselt Saksa rahvusriigina, ent tegelikult see nii ei olnud. Ludwig oli ilmselt küll germaanlane, kuid vaevalt see tolleaegses käsitluses tema esmane identiteeditunnetus oli.