Hulk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
Üks viis hulga määratlemiseks on hulga elementide loetlemine.
Matemaatikas tähistatakse loeteluga määratletud hulka avaldisega, milles loetelu esitatakse [[looksulud|looksulgude]] vahel ning loetletavad elemendid on eraldatud komadega, näiteks: {[[Konstantin Päts]], [[Lennart Meri]]}. Pikemate loetelude korral on kombeks loetleda esimesed kaks või kolm elementi, kirjutada kolm punkti ning lõpuks tuua ära üks või kaks viimast elementi: näiteks 1-st suuremate ja 191-st väiksemate paarisarvude hulk on {2, 4, 6, ..., 188, 190}. Loomulikult on täies mahus loetletavad vaid [[lõplik hulk|lõplikud hulgad]]. Lõputute hulkade puhul lõpetatakse loetelu kolme punktiga, mis tähistab asjaolu, et loetelu ei lõppegi. Näiteks täisarvude hulka võib tähistada järgmiselt: {..., –2, –1, 0, 1, 2, ...}. [[Mõttepunktid]]e kasutamine on õigustatud vaid juhul, kui loetelu täiendamise reegel on kontekstist kergesti leitav. Viimase asjaolu tõttu ei kasutata loetlemist keerukate
Hulga määratlemisel on ebaoluline, millises järjekorras elemendid loetletud on. Näiteks {1, 2, 3} ja {3, 2, 1} tähistavad üht ja sama hulka. Mõnikord eelistatakse hulga elemente kirjutada teatud kindlas järjekorras, sest selline esitus võib olla ülevaatlikum. Näiteks [[reaalarv]]udest moodustatud hulga elemente esitatakse tihti kasvavas järjekorras.
| |||