Vikipeedia

George Browne: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida:
'''Krahv George von Browne-Camus''' (ka '''Georg von Browne'''; [[15. juuni]] [[1698]] [[Limerick]], [[Iirimaa]] – [[18. september]] [[1792]] [[Riia]]) oli [[iirlased|iiri]] päritolu [[Vene]] sõjaväelane ja riigitegelane, [[Liivimaa kindralkuberner]] [[1762]]–[[1783]], [[Eestimaa kindralkuberner]] [[1775]]–[[1783]]–1783 ja [[Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner]] [[1783]]–[[1792]]1783–1792.
 
[[1725]]. aastal astus Browne [[Pfalz]]i sõjaväkke, ent juba [[1730]] läks üle Venemaa teenistusse. Seejärel osales ta kuni [[1762]]. aastani kõigis Venemaa poolt peetud sõdades.
 
Browne tegi Venemaa teenistuses edukat sõjaväelist karjääri: [[1751]]. aülendati saita kindralporutšikuks[[kindralporutšik]]uks, [[1756]]. a ülendati kindral ''en chef''iks (täis[[kindral]]). [[1779]]. a andis [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]] talle ja tema järeltulijatele õiguse kasutada [[krahv]]itiitlit. [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] sai Browne [[Zorndorfi lahing]]us raskelt haavata ningja tatema pähe pandi hõbeplaat, mis jäi sinna kuni tema surmani.
 
Keiser [[Peeter III]] nimetas Browne'i Liivimaa kuberneriks,. sellesseSellesse ametisse jäi ta kuni oma surmani.
 
== Tegevus Liivima Liivimaa kubernerina ==
[[1765]] [[12. aprill]]il avaldas kindralkuberner Browne oma patentidega nn positiivsed määrused, millega Liivimaa talurahvas sai õiguse vallasvarale. Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupojad said ka õiguse mõisnikke, kes kaitseseaduse sättest kinni ei pidanud, kohtusse kaevata. Puuduliku järelvalve ja mõisnike endi äärmiselt vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud 1765. a. kaitseseadused siiski täit järgimist. ▼
 
▲[[1765]] [[12. aprill]]il [[1765]] avaldas kindralkuberner Browne oma patentidega nn positiivsed määrused, millega Liivimaa talurahvas sai õiguse vallasvarale. Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupojad said ka õiguse mõisnikke, kes kaitseseaduse sättest kinni ei pidanud, kohtusse kaevata. Puuduliku järelvalvejärelevalve ja mõisnike endi äärmiselt vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud 1765. a.need kaitseseadused siiski täit järgimist.
[[1765]] [[18. aprill]]il avaldas kindralkuberner Browne oma patendiga Liivimaa maapäeval vastu võetud [[kindralsuperintendent]] Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse. Mõisnike kohustati palkama lugeda oskavaid ja ristiusku tundvaid talupoegi talulaste õpetamiseks. Õpetus koolis pidi toimuma [[mardipäev]]ast [[lihavõtted|lihavõtteni]]. Mõisnike leige suhtumise või koguni vastuseisu tõttu need nõudmised siiski täit rakendamist ei leidnud. ▼
 
▲[[1765]] [[18. aprill]]il 1765 avaldas kindralkuberner Browne oma patendiga Liivimaa maapäeval vastu võetud [[kindralsuperintendent]] Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematessesuurtesse mõisatessemõisadesse. MõisnikeMõisnikke kohustati palkama lugeda oskavaid ja ristiusku tundvaid talupoegi talulaste õpetamiseks. Õpetus koolis pidi toimuma [[mardipäev]]ast [[lihavõtted|lihavõttenilihavõteteni]]. Mõisnike leige suhtumise või koguni vastuseisu tõttu needneid nõudmisednõudmisi siiski täit rakendamisttäielikult ei leidnudrakendatud.
 
== Tegevus Eestimaa ja Liivimaa kindralkubernerina ==
[[1775]]. aastal nimetas [[Katariina II]] ta ka Eestimaa kuberneriks. Alates [[1783]]. aastast oli ta Balti kubermangude kindralkuberner ([[Tallinna asehaldurkond|asehaldur]]). Browne oli [[Balti erikord|Balti erikorra]] pooldaja, kuid samas püüdis ta parandada ka lihtrahva olukorda. [[Baltisakslased|Baltisaksa]] mõisnike vastuseisu tõttu ei õnnestunud tal küll selles vallas eriti midagi korda saata. [[Asehaldusaeg|Asehaldusajal]] püüdis ta Balti aadlikke ja keskvõimu lepitada. [[1784]]. aastal otsustas ta uue maakonnakeskusena rajada [[Võru]] linna. Browne on siiani vanim Eestit valitsenud inimene, ta suri ametis olles 94-aastaselt.▼
 
▲[[1775]]. aastal nimetas [[Katariina II]] ta ka Eestimaa kuberneriks. Alates [[1783]]. aastast oli ta Balti kubermangude kindralkuberner ([[Tallinna asehaldurkond|asehaldur]]). Browne olipooldas [[Balti erikord|Balti erikorra]] pooldajaa, kuid samas püüdis ta parandada ka lihtrahva olukorda. [[Baltisakslased|Baltisaksa]] mõisnike vastuseisu tõttu ei õnnestunud tal küll selles vallas eriti midagi korda saata. [[Asehaldusaeg|Asehaldusajal]] püüdis ta Balti aadlikke ja keskvõimu lepitada. [[1784]]. aastal otsustas ta uue maakonnakeskusena rajada [[Võru]] linna. Browne on siiani vanimvanimalt Eestit valitsenud ja ka vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene,: ta suri ametis olles 94-aastaselt.
Ta oli kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]], [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]] ja [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] matriklisse. Talle kuulus Liivimaa alal mitu mõisat: [[Sigulda]], [[Smiltene]], [[Võrumõisa]], [[Gāle]], [[Paltmale]], [[Šenberga]], [[Pianava]], [[Bāltamuiža]] ja [[Džūkste]].▼
 
▲Ta oli kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]], [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]] ja [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] matriklisse[[aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]]. Talle kuulus Liivimaa alal mitu mõisatmõisa: [[Sigulda]], [[Smiltene]], [[Võrumõisa]], [[Gāle]], [[Paltmale]], [[Šenberga]], [[Pianava]], [[Bāltamuiža]] ja [[Džūkste]].
 
==Perekond==
Browne oli kaks korda abielus. Esmalt naitus ta [[1740]]. aastal krahvinna [[Helene von Lacy]]ga (?–1764), kes oli Liivimaa kindralkuberneri kindralfeldmarssal krahv [[Peter von Lacy]] tütar. Teist korda abiellus Browne [[1765]]. aastal Igate ja Kauguru mõisniku (''Idsel ja Kaugershof'', [[Volmari]] juures) ja [[Menģele]] (Altenwoga) vabahärra [[Johann Heinrich von Mengden]]i (1701–1792) ja krahvinna [[Christina Elisabeth von Münnich]]i (1711–1775) tütre vabapreili [[Eleonore Christine von Mengden]]iga (1729–1787). Esimesest abielust oli tal viis, teisest abielust kolm last.▼
 
▲Browne oli kaks korda abielus. Esmalt naitus ta [[1740]]. aastal krahvinna [[Helene von Lacy]]ga (?–1764surnud [[1764]]), kes oli Liivimaa kindralkuberneri [[kindralfeldmarssal]] krahv [[Peter von Lacy]] tütar. Teist korda abiellus Browne [[1765]]. aastal Igate ja Kauguru mõisniku (''Idsel ja Kaugershof'', [[Volmari]] juures) ja [[Menģele]] (Altenwoga) vabahärra [[Johann Heinrich von Mengden]]i (1701–1792) ja krahvinna [[Christina Elisabeth von Münnich]]i (1711–1775) tütre vabapreili [[Eleonore Christine von Mengden]]iga (1729–1787). Esimesest abielust oli tal viis5, teisest abielust kolm3 last.
==Välislink==
 
== Välislingid ==
*[http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=300 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
*[http://www.segewoldiana.sigulda.lv/vesture/18/brauns3.htm Elulugu] (läti keeles)
26. rida ⟶ 29. rida:
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Liivimaa kuberner]]:<br/>[[Fjodor Matvejevitš Vojeikov|Fjodor Matvejevitš Vojeikov]]| nimi=[[Liivimaa kindralkuberner]] | aeg=[[1762]]-–[[1783]]| järgnev= [[Liivimaa kuberner]]:<br/>[[Nikolai Sergejevitš Naumov|Nikolai Sergejevitš Naumov]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog]]| nimi=[[Eestimaa kindralkuberner]] | aeg=[[1775]]-[[1783]]–1783| järgnev=[[Eestimaa kuberner]]:<br/>[[Georg Friedrich von Grotenhielm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Liivimaa kindralkuberner<br/>Eestimaa kindralkuberner| nimi=[[Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner]] | aeg=[[1783]]-1783–[[1792]]| järgnev=[[Nikolai Vassiljevitš Repnin|Nikolai Repnin]]}}
{{lõpp}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/George_Browne"