'''Maastik''' on looduskeskonna osa, mis kujunes loodustegurite ja inimtegevuse mõjul ja omandab eripäraste tunnuste ja ilmega.
On olemas mitu maastiku mõiste definitsioonisiddefinitsiooni. Aegade jooksul arenesid loodusteaduste harud, muutasidmuutusid ühiskonnas levinud väärtushinnangud ning maastikus sisalduvate ressursside väärtustamine ja kasutamisvõimalused. Sellega muutasgimuutuski maastiku mõiste.
[[Loodusgeograafia]]s maastik on [[geosüsteem]], mis on kujunenud looduse koostisosade ([[pinnamood|pinnamoe]], [[mullastik]]u, [[veestik]]u ja [[taimestik]]u) vastastikustes seostes. Igal maastikul on oma olemus ja kasutusevõimalused ning neist tulenev ilme.
Praegu kasutatav maastiku mõiste kasutatakseon palju laiem ja selle sisu on oluliselt avaram. NüüdseltNüüdsest seisukohaltseisukohast on maastik üheaegselt [[ökoloogia|ökoloogiline]], [[kultuur]]iline, [[majandus]]lik ja sotsiaal-ruumiline nähtus.
Selles mõttes maastikMaastik on looduskeskonna osa, kus toimub inimtegevus. Maastiku nähtudes tekkivadtekivad inimestel omapärased tunnedtunded, emotsioonid ja taju.
Dirki Wascheri (2000) järgi maastikud on maastikud „konkreetsed ja tüüpilised inimühiskondade ja kultuuride ning loodusliku keskkonna koostoime tulemid”. See tähendab, et maastik on ruumiline üksus, mille elemendid ja seal toimuvad protsessid peegeldavad looduslikke ja kultuurilisi hüvesid.
Selleks, et rõhutada inimese mõju maastikule, räägitakse tihti [[ürgmaastik|ürg-]], [[loodusmaastik|loodus-]], [[kultuurmaastik|kultuur-]] ja [[linnamaastik|linna-]] või [[tehismaastik]]ust.
