|
'''Territoorium''' on piiritletud maa-, vee- ja/või õhuala, mida institutsioon, isik või elusolend kontrollib, haldab ja/või kasutab.
Sõna etümoloogia: ''terra'' ("maa" [[ladina k.keel]]es 'maa') + kohasufiks ''-orium'' (kohasufiks).
*[[Bioloogia]]s nimetatakse maa-ala (tavaliselt sama [[liik (bioloogia)|liigi]] teiste [[isend|isendite]]) sissetungi eest kaitsvat [[organism]]i ''territoriaalseks.''
*[[Poliitika]]s ja [[õigusteadus]]es on ''territoorium'' maa-ala, mis on kindla riigivõimu [[jurisdiktsioon]]ile allutatud.
*[[Psühholoogia]]s uuritakse territoriaalset käitumist mõistmaks, millist territooriumi [[organism]] kaitseb ja miks. '''Territoriaalset käitumist''' määratletakse kui ''inimese või looma tegusid või reaktsioone, millega ta vastab tema poolt kaitstavale ruumile ohustavatele välisohtudele ''.
----
<center>''See artikkel käsitleb territooriumi poliitilist ja õiguslikku territooriumi mõistet.''</center>
----
'''Territooriumiks''' nimetatakse ruumi ja teatud esemeid, mis üldtunnustatud [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] [[õigusnorm|normide]] alusel allub [[riik|riigi]] [[jurisdiktsioon]]ile. Riigi territooriumi koosseisu kuulubkuuluvad lisaks maismaaterritooriumilemaismaale ka maapõu territooriumi all, õhuruum territooriumi kohal, ja veeterritoorium ([[akvatoorium]]).
Mõned autorid loevad tinglikult riigi territooriumi hulka kuuluvaks ka tema [[lipp|lipu]] all sõitvad [[laev]]ad, tema registrisse kantud õhu- ja kosmoselaevad, [[avameri|avamere]] põhja pandud kaablid, ja torujuhtmed janing avameres riigile kuuluvad rajatised (tuletornid, platvormid loodusrikkuste ekspluateerimiseks).) KõikidelKõigil nendelneil juhtudel on riigi jurisdiktsiooni teostaminejurisdiktsioon siiski oluliselt piiratud. Samuti ei kuulu erinevalt tava-arvamusesttavaarvamusest riigi territooriumi hulka tema [[diplomaatiline esindus|diplomaatilised]] ja [[konsulaaresindusedkonsulaaresindus]]ed teistes riikides. Riigi territooriumi koosseisu ei kuulu tema ülemvõimule alluvad [[protektoraat|protektoraadid]] ja hooldusalused territooriumid.
Territoorium on piiratud mõttelise joonega, mida nimetatakse riigi [[piir]]iks.
Riik ilma territooriumita ei ole võimalik, kuigi territoorium võib olla [[okupatsioon|okupeeritud]]. Samuti ei ole nõuet, et riigi piir oleks täielikult määratletud, ning praktikas võivad vaidlused piiri kulgemise üle kesta aastakümneid.
[[Ajalugu|Ajalooliselt]] pole territoorium alati olnud riigi [[mõiste]] vajalik [[element]]. [[Vana-KreekasKreeka]]s kõneldiei mittekõneldud Kreeka riigist, vaid kreeklastest. [[Keskaeg|Keskajal]] oli [[feodaal]]riigis lugu ümberpöördultümberpöördunult, sest [[germaanlased]] tõid [[invasioon]]iga Rooma pinnale uue mõistemõtteviisi: riigi peaelemendiks sai maa, st. territoorium, kunamis valis võimukandja valiti territooriumi enda poolt. Vastavalt sellele oli keskajal iga suurem maaomanik [[suveräänsus|suverään]] omsoma [[mõis]]maa-alal. Võitlus nende kahe - kreeka isikulise ja keskaja territoriaalse - riigimõiste vahel omandas suurema tähtsuse [[absolutismiabsolutism]]i tekkimisegatekkimisel. AbsolutismiAbsolutism ajalooline tähtsus seisnes just selles, et takärpis väikeste läänihärrade suveräänseid õigusi kärpis,ja püüdis neid kaotada püüdis ning seda ka teostas. Absolutismi puhul määras riigi ära kolmas element -: riigivõim eehk valitseja tahe. (vrdlNäiteks omistatakse [[Louis XIV]]-le omistatav ütlus "Riik -– see olen mina.") Siiski mõistetakse alates [[1648]]. aasta [[Vestfaali rahu]]st riiki ennekõike kui territoriaalriiki. Tänapäeval on [[tuumarelvad]]e teke on territooriumil julgeoleku tagamise küsitavaks muutnud (vt [[John Herz]]. “The Rise and Demise of the Territorial State,” ''World Politics'', [[juuli]] [[1957]]) ning ka muud arengud ([[inimõigused]]) piiravad riigi suveräänsust oma territooriumi üle.
== Territooriumi omandamine ja kaotamine ==
[[Rahvusvaheline õigus|Rahvusvahelises õiguses]] on territooriumi üldiselt mõistetud analoogselt [[kinnisasi|kinnisomand]]iga [[eraõigus]]es. Seetõttu on ka territooriumi omandamise ja kaotamise viisid võrdlemisi üks-üheseltühele [[Rooma eraõigus]]est üle võetud.
=== ''Occupatio''Hõivamine ===
Omanikuta maa hõivamiseks (analoogne [[igamine|igamisega]] eraõiguses) on vajalikud kaks elementi: esiteks, soov või '''tahe''' antud territooriumi omandada (''animus occupandi'' või ''animus possidendi''), vallata ja hoida. TaheSee peab olema avaldatud proklamatsioonis[[proklamatsioon]]is, mille riigivõimu ametlik esindaja teeb, kes harilikult heiskab välise tunnusmärgina riigilipu[[riigilipp]]u heisates. Riigivõimu kehtimapanekust tuleb teavitada teisi riike. Samuti peab hõivamine olema '''efektiivne,''', tegelik. Territoorium peab olema tegelikult kasutusele võetud ning selles on määravad [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] [[toiming]]ud. Kaugete alade, näiteks pisisaarte suhtes pole vaja, et valitsemine sünniks alaliselt kohal oleva ametniku kaudu, jätkub sellest, kui valitseinevalitsemine toimub regulaarse võimu teostamisega.
Tänapäeval ei pole see omandamise viis enam tähtis, kuna maa-alasid, mis ei alluks ühegi riigi suveräänsusele, on vähe ja nende kohta on harilikult sõlmitud lepingud, et need jäävadki omanikuta maa-aladeks. Koloniaalajastul oli see äärmiselt oluline territooriumi omandamise viis, sest kohalikke pärismaalasi tavaliselt ei peetud suveräänideks.
Näited ajaloost:
#Esimeste riikide teke pärast ürgkogukondliku korra lagunemist;
#Euroopa rahvusriikide teke
#Territooriumil tegutsenud suurkaubakompanii tagab alguses avalikku korra ning täidab esmaseid haldusfunktsioone. Sellise tegevuse järel tekkisid näiteks [[Kongo]], [[Oranje]], [[Transvaal]]i riigid.
#[[Libeeria]] tekkis [[1847]]. aastal vabakslastud orjade tagasiviimisel [[Aafrika]] põhjaossa.
Tänapäeval ei oma see omandamise viis enam tähtsust, kuna maa-alasid, mis ei alluks ühegi riigi suveräänsusele, pole pea-aegu jäänud. Tuleb eristada hõivamist (''occupatio'') ja [[okupatsioon]]i (''occupatio bellica'').
{{pooleli}}
== Allikad ==
*[[Ants Piip]]. ''Rahvusvaheline õigus''. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus: [[Tartu]] [[1936]]. lk 167-172.
*[[IanAnts BrownliePiip]]. ''Principles"Rahvusvaheline ofõigus". PublicAkadeemilise InternationalKooperatiivi Law, 6th edition.''Kirjastus: [[OxfordTartu]] [[20031936]]. lk 105167-167172. ISBN 0199260710
*[[Ian Brownlie]]. "''Principles of Public International Law, 6th edition''". [[Oxford]] [[2003]]. lk 105-167. ISBN 0199260710
* [[John Herz]]. “The Rise and Demise of the Territorial State”, "World Politics", [[juuli]] [[1957]].
== Välislingid ==
*[http://www.vm.ee/est/kat_475/5445.html Välisministeerium: Eesti-Vene piirilepped]
[[kategooriaKategooria:Õigusteadus]]
[[kategooriaKategooria:Rahvusvaheline õigus]]
[[su:Territory]]
| 