Territoorium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
YurikBot (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: da, de, es, it, ja, ko, nl, no, pl, ru, su, sv, uk, zh
täiendused: ajalooline perspektiiv, occupatio
14. rida:
'''Territooriumiks''' nimetatakse ruumi ja teatud esemeid, mis üldtunnustatud [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] [[õigusnorm|normide]] alusel allub [[riik|riigi]] [[jurisdiktsioon]]ile. Riigi territooriumi koosseisu kuulub lisaks maismaaterritooriumile ka maapõu territooriumi all, õhuruum territooriumi kohal, veeterritoorium ([[akvatoorium]]).
 
Mõned autorid loevad tinglikult riigi territooriumi hulka kuuluvaks ka tema [[lipp|lipu]] all sõitvad [[laev]]ad, tema registrisse kantud õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja pandud kaablid, torujuhtmed ja avameres riigile kuuluvad rajatised (tuletornid, platvormid loodusrikkuste ekspluateerimiseks.) Kõikidel nendel juhtudel on riigi jurisdiktsiooni teostamine siiski oluliselt piiratud. Samuti ei kuulu erinevalt tava-arvamusest riigi territooriumi hulka tema [[diplomaatiline esindus|diplomaatilised]] ja [[konsulaaresindused]] teistes riikides. Riigi territooriumi koosseisu ei kuulu tema ülemvõimule alluvad [[protektoraat|protektoraadid]] ja hooldusalused territooriumid.
 
Territoorium on piiratud mõttelise joonega, mida nimetatakse riigi [[piir]]iks.
 
Riik ilma territooriumita ei ole võimalik, kuigi territoorium võib olla [[okupatsioon|okupeeritud]]. Samuti ei ole nõuet, et riigi piir oleks täielikult määratletud ning praktikas võivad vaidlused piiri kulgemise üle kesta aastakümneid.
 
[[Ajalugu|Ajalooliselt]] pole territoorium alati olnud riigi [[mõiste]] vajalik [[element]]. [[Vana-Kreekas]] kõneldi mitte Kreeka riigist, vaid kreeklastest. [[Keskaeg|Keskajal oli [[feodaal]]riigis lugu ümberpöördult, sest [[germaanlased]] tõid [[invasioon]]iga Rooma pinnale uue mõiste: riigi peaelemendiks sai maa, st. territoorium, kuna võimukandja valiti territooriumi enda poolt. Vastavalt sellele oli keskajal iga suurem maaomanik [[suveräänsus|suverään]] oms [[mõis]]. Võitlus nende kahe - kreeka isikulise ja keskaja territoriaalse - riigimõiste vahel omandas suurema tähtsuse [[absolutismi]] tekkimisega. Absolutismi ajalooline tähtsus seisnes just selles, et ta väikeste läänihärrade suveräänseid õigusi kärpis, neid kaotada püüdis ning seda ka teostas. Absolutismi puhul määras riigi ära kolmas element - riigivõim e valitseja tahe (vrdl Louis XIV-le omistatav ütlus "Riik - see olen mina.") Siiski mõistetakse alates [[1648]]. aasta [[Vestfaali rahu]]st riiki ennekõike kui territoriaalriiki. Tänapäeval on [[tuumarelvad]]e teke on territooriumil julgeoleku tagamise küsitavaks muutnud (vt [[John Herz]]. “The Rise and Demise of the Territorial State,” ''World Politics'', [[juuli]] [[1957]]) ning ka muud arengud ([[inimõigused]]) piiravad riigi suveräänsust oma territooriumi üle.
 
== Territooriumi omandamine ja kaotamine ==
 
[[Rahvusvaheline õigus|Rahvusvahelises õiguses]] on territooriumi üldiselt mõistetud analoogselt [[kinnisomand]]iga [[eraõigus]]es. Seetõttu on ka territooriumi omandamise ja kaotamise viisid võrdlemisi üks-üheselt [[Rooma eraõigus]]est üle võetud.
 
=== ''Occupatio'' ===
 
Omanikuta maa hõivamiseks (analoogne [[igamine|igamisega]] eraõiguses) on vajalikud kaks elementi: esiteks, soov või '''tahe''' antud territooriumi omandada (''animus occupandi'' või ''animus possidendi''), vallata ja hoida. Tahe peab olema avaldatud proklamatsioonis, mille riigivõimu ametlik esindaja teeb, kes harilikult heiskab välise tunnusmärgina riigilipu. Riigivõimu kehtimapanekust tuleb teavitada teisi riike. Samuti peab hõivamine olema '''efektiivne,''' tegelik. Territoorium peab olema tegelikult kasutusele võetud ning selles on määravad [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] [[toiming]]ud. Kaugete alade, näiteks pisisaarte suhtes pole vaja, et valitsemine sünniks alaliselt kohal oleva ametniku kaudu, jätkub sellest kui valitseine toimub regulaarse võimu teostamisega.
 
Tänapäeval ei oma see omandamise viis enam tähtsust, kuna maa-alasid, mis ei alluks ühegi riigi suveräänsusele, pole pea-aegu jäänud. Koloniaalajastul oli see äärmiselt oluline territooriumi omandamise viis, sest kohalikke pärismaalaseid tavaliselt ei peetud suveräänideks.
 
Tuleb eristada hõivamist (''occupatio'') ja [[okupatsioon]]i (''occupatio bellica'').
 
{{pooleli}}
 
== Allikad ==
*[[Ants Piip]]. ''Rahvusvaheline õigus''. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus: [[Tartu]] [[1936]]. lk 167-172.
*[[Ian Brownlie]]. ''Principles of Public International Law, 6th edition.'' [[Oxford]] [[2003]]. lk 105-167.
 
== Välislingid ==