Erinevus lehekülje "Leopold von Ranke" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
'''Leopold von Ranke''' ([[21. detsember]] [[1795]] – [[23. mai]] [[1886]]) oli Saksa ajaloolane, keda peetakse ka moodsa ajalookirjutuse isaks.
'''Leopold von Ranke''' ([[21. detsember]] [[1795]] – [[23. mai]] [[1886]]) oli Saksa ajaloolane, keda peetakse ka moodsa ajalookirjutuse isaks. Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale (''Forschen zu verstehen''– uurida, et aru saada). Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud (''wie es eigentlich gewesen''), olles seega vastu igasugustele moonutustele, ilustustele ja subjektivismile. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid teadaolevate faktide põhjal rekonstrueerida sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänaäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu.
 
'''Leopold von Ranke''' ([[21. detsember]] [[1795]] – [[23. mai]] [[1886]]) oli Saksa ajaloolane, keda peetakse ka moodsa ajalookirjutuse isaks. Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale (''Forschen zu verstehen''– uurida, et aru saada). Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud (''wie es eigentlich gewesen''), olles seega vastu igasugustele moonutustele, ilustustele ja subjektivismile. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid teadaolevate faktide põhjal rekonstrueerida sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänaäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu.
 
{{täienda}}
Anonüümne kasutaja