Redaktsioon: 6. juuli 2009, kell 16:13 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. juuli 2009, kell 16:26 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust integreerisin Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=juuli\|aasta=2009}} ~~{{oodake}}~~ '''Luht''' ehk '''lamminiit''' on [[~~tulvavesi~~suurvesi\|~~tulvaveega~~suurveega]] üleujutatav ala jõe oru [[lamm]]il või madalal järverannal<ref>Luht. – ''[[Eesti entsüklopeedia\|EE]]''. 5. kd. Tallinn : [[Kirjastus Valgus]], 1990, 356.</ref>. Luhad on tavaliselt soostunud madalsood või niidud. Ained, mida veega üha peale kantakse (eriti [[fosfor]]), muudavad luha [[muld\|mulla]] viljakaks. ~~Taimestik~~Luhtade ~~luhtadel~~taimestik on liigivaene, puudest kasvavad luhtadel üksikud [[sanglepp\|sanglepad]] ja [[paju]]d. Luhtasid kasutatakse peamiselt loodusliku heinamaana. Söödaväärtus on harilikult väike. '''Lamminiit''' ka '''luht''' on järve, jõe või oja üleujutataval madalal kaldal asuv inimetegevusest mõjutatud rohumaa. Kevadise suurveega uhutakse kallastele toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede ([[Emajõgi\|Emajõgi]], [[Pärnu jõgi\|Pärnu]], [[Kasari jõgi\|Kasari]] jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse mõjul: niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel välja kujunenud omapärased taime- ja loomakooslused. ▼ ▲'''Lamminiit''' ka '''luht''' on järve, jõe või oja üleujutataval madalal kaldal asuv inimetegevusest mõjutatud rohumaa. Kevadise suurveega uhutakse kallastele toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede ([[Emajõgi\|Emajõgi]], [[Pärnu jõgi\|Pärnu]], [[Kasari jõgi\|Kasari]] jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse mõjul: niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel välja kujunenud omapärased taime- ja loomakooslused. Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. [[Puurinne\|Puurindes]] kasvavad [[tamm]], [[hall lepp]], [[haab]], [[toomingas]]. [[Põõsasrinne\|Põõsarindes]] võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. [[Rohurinne\|Rohurinne]] on üsna liigirikas. Seal kasvavad [[lamba-aruhein]], keskmine [[värihein]], harilik [[kastehein]], punane [[aruhein]], [[kassikäpp]], [[mägiristik]], [[angerpist]], keskmine [[teeleht]], pikalehine [[mailane]], [[tarn]]ad, [[hanijalg]], [[angervaks]].~~<br />~~ Kuigi ka lamminiitude linnustikus moodustavad põhiosa liikidest [[kurvits]]alised on see liigiliselt koosseisult [[rannaniit]]udest ja alvaritest erinev. Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks [[tikutaja]], [[kiivitaja]], [[rukkirästas]], [[suurkoovitaja]], [[rohunepp]], mustsaba-[[vigle]], [[tutkas]], soo-[[loorkull]], roo-loorkull ja paljud ujupardid - sinikael-[[part]]. Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 [[liik]]i. == Eesti luhad ja nende hooldamine == 1960. aastatel arvati lamminiite katvat Eestis 83 000 hektarit, 1993.-1996. a. läbi viidud inventuuri andmetel oli heas või rahuldavas seisukorras säilinud lamminiite alles veel 12 500 hektaril. Niitmise ja karjatamise lõppemisel hakkab lamminiitudel vohama võsa. Kinnikasvamise tulemusena kaob luhtadele iseloomulik avatus, mis omakorda põhjustab lamminiitudele tüüpiliste liikide ja koosluste hävimise.~~<br />~~ Lamminiidu hooldamiseks on vajalik: 22. rida ⟶ 19. rida: * hein riisuda ja ära vedada == Viited == {{viited}} == ~~Välisviited~~ Välislingid== * [http://www.zbi.ee/pky/lamminiidud/lamminiidud_frame.htm Pärandkoosluste kaitse ühingu lehelt: Lamminiit] * [http://www.tlu.ee/~emeier/IVA/Niidud.ppt Niidud @ TLÜ] [[Kategooria:Ökoloogia]] [[Kategooria:Kooslused]]

Luht: erinevus redaktsioonide vahel