Kaevandikärblased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P parenhüüm
30. rida:
Omapärane on kaevandikärblaste bioloogia: kõik liigid on taimtoidulised, vähesed liigid aga [[taimekahjur]]id.
 
Selle sugukonna kärbeste vastseid võib leida väga mitmesugustelt taimedelt ning kõigist taimeosadest peale juurte. Suurema osa liikide vastsed elutsevad taimede rohelistes lehtedes. Vastsed mineerivad lehtede [[parenhüüm (botaanika)|parenhüümis]]is, tekkivaid õõnsaid käike nimetatakse kaevanditeks. On levinud müüt, et kaevandi ehituse järgi saab hõlpsasti kindlaks teha kärbse liigi. Tegelikkuses on liigi (või isegi perekonna) määramiseks vaja tuvastada hulk peentunnuseid, mis pole sugugi lihtne kasvõi ainult kaevandikärbsete väiksuse tõttu. Suurem osa kaevandikärblastest on äärmiselt peremehespetsiifilised, nad suudavad edukalt areneda vaid üht kindlat liiki taime lehes. Väga vähesed liigid võivad elada paljudes eri taimedes (''Phytomyza atricornis'', kelle vastseid on leitud umbes 300 eri taimeliigilt). Kaevandikärblastel esineb ka Euroopas aasta jooksul tihti mitu põlvkonda, troopikas aga võib põlvkondade arv ulatuda kuni 14-ni aastas.
 
== Aiakahjur ==