Redaktsioon: 26. aprill 2009, kell 23:18 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. juuli 2009, kell 09:57 redigeeri eemalda Ainike (arutelu \| kaastöö) 5 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: Sellega oli Harald Sinihammas oma eesmärgi saavutanud, sest Håkonil järeltulijat ei olnud ning Eirikupojad olid pärilusjärjekorras esimesed. Kõiki neist nimetati kuningateks. Kuni vanema poja Gamle langemiseni umbes 954 nimetavad saagad teda ülemkuningaks. Seejärel läks see seisund üle Haraldile. Pole selge, mida see täpselt tähendab. Umbes ~~1961~~961 sõitis Harald Sinihammas Norrasse ning laskis end [[Tønsberg]]is austada. Harald Eiriksson kuulutas end tema asekuningaks. Sellega sai Taani kuningas ülemvõimu maa üle [[Møre]]st kuni [[Gröönimaa]] piirini. [[Østlandet]]i kuningad [[Gudrød Bjørnsson]] ja [[Trygve Olavsson]] olid juba varem Harald Sinihamba asekuningad. Harald Sinihammas läks koju tagasi ning laskis [[Jellingi kivid\|Jellingi kivile]] juurde raiuda: "... Harald, kes vallutas kogu Taani ja Norra ...". Eirikupoegade võim oli esialgu piiratud vaid [[Vestlandet]]iga, mis oli nende võimu baas nagu isal ja vanaisalgi. Harald Sinihammas pretendeeris ülemvalitseja seisundile. Ühe versiooni järgi olid Eirikupojad kõik tema andamikohuslastest asekuningad, kuid Harald Eirikssonile kuulus tähtsaim piirkond, Norra kaguosa.

Harald Hallmantel: erinevus redaktsioonide vahel