Tekst: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Tekst''' ([[ladina keel]]es ''textum'') on kitsamas tähenduses [[kirjakeel]]e piiratud ja kontsentreeritud [[vorm]]. Laiemas tähenduses võib tekstina mõista igasugust kirjalikku [[informatsioon]]i. Kirjakeele areng on andnud võimaluse vormistada ja säilitada suulise kultuuri pärandit tekstina. Suur osa ajaloolisest teabest pärineb kirjalikest allikatest.
Teksti olemasolu põhineb [[kiri|kirjal]], mille [[märk]]ide abil on võimalik kodeerida [[foneem]]e, [[silp]]e, [[sõna|sõnu]], [[arv]]e, [[heli]]sid jne. Erinevates kultuurides ja valdkondades on kasutusel erinevad [[märgisüsteem]]id
Informatsiooni võimet eksisteerida tekstina nimetatakse [[tekstuaalsus]]eks, mida uurib [[tekstilingvistika]]. [[Robert-Alain de Beaugrande]] ja [[Wolfgang Ulrich Dressler]] on 1981. aastal sätestanud terve rea tekstuaalsusekriteeriume: ühest küljest teksti enda tunnused nagu [[kohesioon]] ja [[koherentsus]] ning teiselt poolt [[kommunikatsioon]]iga seotud tunnused nagu [[intentsioon]], aktsepteeritavus, informatiivsus ja situatsioonilisus.
| |||