Tekst: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{vaidlustatud}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}
 
'''Tekst''' ([[ladina keel]]es ''textum'') on kitsamas tähenduses [[kirjakeel]]e piiratud ja kontsentreeritud [[vorm]]. Laiemas tähenduses võib tekstina mõista igasugust kirjalikku [[informatsioon]]i. Kirjakeele areng on andnud võimaluse vormistada ja säilitada suulise kultuuri pärandit tekstina. Suur osa ajaloolisest teabest pärineb kirjalikest allikatest.
'''Tekst''' on [[tähestik]]u [[täht (kiri)|täht]]ede või muude [[märk]]ide mõtestatud jada.
 
Teksti olemasolu põhineb [[kiri|kirjal]], mille [[märk]]ide abil on võimalik kodeerida [[foneem]]e, [[silp]]e, [[sõna|sõnu]], [[arv]]e, [[heli]]sid jne. Erinevates kultuurides ja valdkondades on kasutusel erinevad [[märgisüsteem]]id, [[alfabeet|alfabeedid]]. Teksti üheks oluliseks omaduseks on [[lineaarsus]].
[[en:Text]]
 
Informatsiooni võimet eksisteerida tekstina nimetatakse [[tekstuaalsus]]eks, mida uurib [[tekstilingvistika]]. [[Robert-Alain de Beaugrande]] ja [[Wolfgang Ulrich Dressler]] on 1981. aastal sätestanud terve rea tekstuaalsusekriteeriume: ühest küljest teksti enda tunnused nagu [[kohesioon]] ja [[koherentsus]] ning teiselt poolt [[kommunikatsioon]]iga seotud tunnused nagu [[intentsioon]], aktsepteeritavus, informatiivsus ja situatsioonilisus.
 
Kohesioon iseloomustab teksti grammatilist ühtekuuluvust: teksti erinevate lausete ja osade keelelised allstruktuurid on omavahel seotud ja loovad tuntava kokkukuuluvuse. Koherentsus iseloomustab teksti sisulist, loogilist seostatust. Kuigi kohesioon ja koherentsus kuuluvad kõige olulisemate tekstuaalsusekriteeriumide hulka, leidub ka erandeid: on olemas tekste, mis koosnevad seosetutest sõnadest või isegi häälitsustest, mis on osaliselt mõistetavad müraks redutseeritud kõlamaalingutena ja mis on tervikuna interpreteeritavad paljukihilistena. Sellist tekstuaalsust esineb näiteks dadaistidel.
 
Situatsiooniga seotud tekstuaalsusekriteeriumide raames vaadeldakse tekste aspektist, kuidas saatja (''Sender'') loob selle teatud eesmärgiga (intentsioon) ning/või vastuvõtja (''Empfänger'') seda aktsepteerib. Et tekst oleks vastuvõtjale aktsepteeritav, sõltub sellest, kas tekst suudab luua oma kujuteldava maailma ja annab edasi selle situatsioone (situatsioonilisus) ning kas see sisaldab informatsiooni oodatud ja ootamatute, tuntud ja tundmatute elementide ja suhete kohta (informatiivsus). Dadaistide näitel ka esmapilgul mittekohesiooniline ja mittekoherentne tekst võib olla aktsepteeritav, kui vastuvõtja jõuab järeldusele, et saatja taotluseks on edastada üllatavat, normist kõrvale kalduvaid elemente sisaldavat teksti.
 
[[Intertekstuaalsus]] on teksti omadus seostuda [[viide]]te ja [[tsitaat]]ide abil teiste tekstidega.
 
 
[[enca:Text]]
[[cs:Text]]
[[da:Tekst]]
[[eo:Teksto]]
[[es:Texto]]
[[fr:Texte]]
[[gl:Texto]]
[[io:Texto]]
[[it:Testo]]
[[he:טקסט]]
[[ja:テキスト]]
[[lt:Tekstas]]
[[mk:Текст]]
[[nl:Tekst]]
[[nn:Tekst]]
[[no:Tekst]]
[[pt:Texto]]
[[ru:Текст]]
[[sk:Text]]
[[sv:Text (språk)]]
[[uk:Текст]]