Puula: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mutianpu (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: thumb|250px| Puula järv suveõhtul '''Puula''' ehk '''Puulavesi''' (koordinaatidega: ) on Mäntyharju väila suurim järv Kymi jõe...
 
Mutianpu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Lake_Puulavesi.jpg|thumb|250px| Puula järv suveõhtul]]
'''Puula''' ehk '''Puulavesi''' (koordinaatidega: 61°46.03′N 26°40.44′E) on [[Mäntyharju väil]]a suurim [[järv]] [[Kymi jõgi|Kymi jõe]] [[vesikond|vesikonnas]] [[Hirvensalmi|Hirvensalme]], [[Kangasniemi|Kangasnieme]] ja [[Mikkeli]] vallas. Puula [[veetase]] on 94,7 meetrit üle merepinna, pintalapindala on 330,76 km<sup>2</sup> <ref>[http://www.ymparisto.fi/default.asp?contentid=171479&lan=fi&clan=fi Suomen järvet yli 40 neliökilometriä]</ref> ja sügavus 60 meetrit ([[Pauninselkä|Pauninseläl]] juures) on 60 meetrit. Iseloomulik loodesuunaline [[saar]]teahel jagab järve kaheks: ([[Simpiä]] ja [[Karttuu]]).
 
Varem läbi [[Sysmä väil]]a [[Päijänne]] järve suubunud Puula ühendati [[1854.]] aastal 1,1 kilomeetri pikkuse [[Kissakoski kanal]]i kaudu Mäntyharju väilaga, mispeale Puula veetase langes ligi 2,5 meetrit. Puula voolab [[Suonsalmi|Suonsalme]] kaudu [[Liekune]]sse järve ja Kissakoski kanalit mööda [[Vahvajärvi|Vahvajärve]].
 
= Puula ”kiviseened” =
 
Puula järve vaatamisväärsuste hulka kuuluvad seenjad kiviharuldused ehk [[soome keel]]es [[raukki|raukit]], mis ilmusid nähtavale, kui [[1854.]] aastal avatud Kissakoski kanal alandas järve pinda ligi 2,5 meetritmeetri võrra. Soomes on selliseid [[pinnavorm]]e ainult Puula ja selle lähijärve [[Suonne]] ääres, [[Kotka]] lähedal ja [[AhvenanmaalAhvenamaa]]l. Sarnaseid moodustisi esineb siiski mujalgi - näiteks [[Gotland]]il <ref>[http://www.vastavalo.fi/ruotsi-sverige-gotlanti-raukki-gotlannissa-115365.html Raukki on kalkkikivipaasi, muinaisten koralliriuttojen jäänne, jonka ympäriltä pehmeämpi kiviaines on kulunut pois.]</ref>.
 
Järvevesi on tuhandete aastate jooksul lihvinud need omapärased sambad [[porfüür]]sest [[granodioriitt|granodioriidist]], mis on [[graniit|graniidi]]sarnane kuid teralisem kivim.
 
Puula järves on siin-seal kokku umbes sadakond sellist moodustist. Mõni on nähtav otse järvelt - teiste leidmiseks tuleb kaldale minna. Kõige lihtsamini on nad ligipääsetavad Puula järve idapoolseilidapoolses saarekestelsaarestikus ja [[Väisälänsaari|Väisälänsaare]] lääneküljel.
 
Kõige tuntum on Puula [[kaitseala]] [[Alttarisaari|Alttarisaare]] seenekujuline [[Alttarikivi]], mis on järvelt hästi näha, kui [[Soisalonselkä]] poole vaadata. Alttarikivi onasukoha merkittyleiab Puula luontomatkailukarttaan, jonka nähtävyyksien numerointitiedot käyvät ilmi Puula-järvioppaastamatkakaardilt <ref>[http://www.luontoon.fi/page.asp?Section=9602 Puulan ja Kyyveden kulkuyhteydet ja kartat]</ref> <ref>[http://www.luontoon.fi/page.asp?Section=9600 Puulan ”kiviset sienet”]</ref>.
 
==Viited==