Kibuts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Almabot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: sw:Kibutsi
Fransvannes (arutelu | kaastöö)
kibuts
1. rida:
{{toimeta}}
 
'''KibbutzKibuts''' on alates 20. sajandi algusest Iisraelis levinud vabatahtlik ühismajandi vorm, kus kogu vara oli ühine ja tulud jagati võrdselt. KibbutzidesKibutsides on üritatud ka traditsioonilise tuumpere kaotamist ning laste kollektiivset kasvatamist. KibbutzideKibutside ideoloogiliseks aluseks oli sionism ja sotsialism. Tänapäevaks on paljudes kibbutzides levinud ka isikliku vara omamine ja erinevad töötasud ning algusaegade kollektivistlik vaim on mõnevõrra nõrgenenud.
 
Esimene kibbutzkibuts asutati 1909. aastal. Praegu eksisteerib [[Iisrael]]is üle 250 Kibbutzikibutsi, mille elanikkond moodustab riigi rahvastikust pea 3%. Vaatamata kibbutzidekibutside suletusele tulevad nad enda majandamisega enam-vähem toime, teatud riiklik toetus siiski eksisteerib. Sündivus on kibbutzideskibutsides üldiselt kõrgem kui [[Iisrael]]is keskmiselt. KibbutzideKibutside elatustase on võrreldav riigi keskmisega. Neil on täita ka strateegiline [[riigikaitse]]line roll - paiknedes enamasti [[Iisrael]]i piiri aladel, on kibbutzidkibutsid ajalooliselt olnud kaitsepuhvriks võimalike rünnakute puhul. Seevastu nende majanduslik tähtsus riigi jaoks on suhteliselt piiratud.
 
KibbutzisKibutsis selle algse idee kohaselt on nii tootmisvahendid, tulu kui ka lapsed [[kollektiiv]]ne omand ning kehtib võrdsuse põhimõte. Vähempopulaarsete tööde tegemine käib [[külakord]]a. KibbutziKibutsi otsused langetatakse iganädalasel [[ühiskoosolek]]ul. Endiselt on täheldatav meessugupoole domineerimine kibbutzikibutsi elukorralduses - üldkogul võtavad põhiliselt sõna mehed. Samuti valitakse neid enamasti juhtivatele kohtadele, olgugi et naised on samavõrd hääleõiguslikud. Eksisteerib ka teatud sooline [[tööjaotus]] naiste ja meeste vahel, mis ei ole küll otseselt sarnane traditsionaalsele kuid meenutab seda just võimu ja esindusfunktsioonide täitmise koha pealt.
 
Suurim läbikukkumine oli katse likvideerida kibbutzikibutsi liikmete omavahelised [[sugulussidemed]], pakkudes [[alternatiiv]]iks [[kollektiiv]]set kasvatust alates juba imikueast. Vaatamata sellele, et [[abielu]] formaalselt ei eksisteerinud, oli ta sisuliselt siiski olemas: kaks inimest elasid koos, olgugi et nende lapsed kasvatati neist eraldi kibbutzikibutsi poolt. Laiendatud perekond ei kadunud lõplikult kuhugi.
 
Algselt loodi lastemajad ideoloogilistel ja majanduslikel kaalutlustel, et kaotada vanemlikud sidemed ja tagada sooliselt võrdne kasvatus, samuti vabastada naised laste kasvatamisest, et nad saaksid end täielikult pühendada tööle kibbutzikibutsi heaks. Vaatamata soovile pakkuda lastele paremaid tingimusi kui nende vanemad neile oleks üksinda suutnud võimaldada, ei olnud lastemajade majanduslik olukord sugugi parem kui tavalistes kodudes. Püüd anda naistele vöimalus teha muud tööd osaliselt ebaõnnestus, sest keegi pidi siiski kibbutzi laste eest hoolt kandma ja nii tekkis teiselt poolt töökohti juurde. Seevastu, mis puutub laste haridustasemesse, siis tuleb tõdeda, et kibbutziskibutsis kasvanud laste haridustase on kõrgem kui [[Iisrael]]i keskmine. Neid on suhteliselt rohkem nii kõrgkoolides kui mujal [[intellekt]]uaalseid võimeid nõudvates valdkondades. Peab siiski nentima, et [[kollektiiv]]se lastekasvatamise eesmärgiks polnud kunagi vanemaid ja lapsi üksteisest täielikult eralda. Vanemad võisid oma lapsi näha tegelikult iga päev, eksisteeris nn "armastuse tund" kus emad said keset päeva oma lastega suhelda. Samas jälgiti, et ühe kasvataja hoole all olevas rühmas ei oleks tema enda lapsi, et vältida nende eelistamist.
 
Viimasel ajal on üha rohkem kibbutzekibutse, kes on loobunud laste [[kollektiiv]]sest kasvatamisest ja lubavad teha seda vanematel endil.