Claes Tott: erinevus redaktsioonide vahel

Krahv '''Claes Åkesson Tott'''<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA15,M1 lk. 15-17]</ref> ('''Claudius Tott'''<ref>Suomi, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2009 [http://books.google.ee/books?id=p1VdY-jt16sC&lpg=PP1&hl=en&pg=PA217 lk.217]</ref>, soome '''Klas Åkenpoika Tott'''<ref>[http://artikkelihaku.kansallisbiografia.fi/artikkeli/3242/ Kansallisbiografia: Tott, Klas Åkenpoika (1630 - 1674)]</ref>; [[14. august]] [[1630]] [[Ekolsund]], [[Uppland]] – [[15. juuli]] [[1674]] [[Pariis]]) oli [[Rootsi]] poliitik ja diplomaat.

Ta sai 20. märtsil [[1652]] Rootsi [[krahv]]tiitli (Nr.16) ja Karleborgi (soome Kaarlepori ehk [[Nykarleby|Uusikaarlepyy]]) krahvkonna [[ÖsterbottenPohjanmaa]]isl, oli ülemkammerhärra (10. juuli [[1653]]), riiginõunik (3. oktoober 1653), kaardiväe kaptenmajor ("grand capitaine") (12. oktoober 1653), saadik Pariisis [[1661]] kuni [[1662]], Stockholmi ülemkomandant [[1664]], [[feldmarssal]] (26. juuli [[1665]]), [[Liivimaa kindralkuberner]] 27. oktoobrist 1665 ja aastast [[1672]] erakorraline saadik [[Prantsusmaa]]l.<ref>Nordisk familjebok, 1919, [http://runeberg.org/nfci/0269.html lk.498-499] (rootsi keeles)</ref> <ref>Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, [http://runeberg.org/sbh/b0633.html lk.633] (rootsi keeles)</ref>

[[1671]] andis Claskrahv Tott välja politseikorralduse, millega siinsed aadlikud said Rootsi riigivõimu heakskiidu [[sunnismaisus]]ele, mis orjastas talurahvast veelgi. Erinevalt Rootsi ja Soome talupoegadest oli Eesti [[talupoeg]] ori.<ref>[[Pekka Erelt]]: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CB37EBD6D07CF2BBC225758300338189 Rootsi aja tagasitulek], Eesti Ekspress, 27. märts 2009 </ref>

Talle kuulusid teistehulgas [[Läänemaa]]l isalt päritud [[Lihula kihelkond|Lihula kihelkonna]] [[Lihula mõis|Lihula]] (''Leal'') ja [[Karuse kihelkond|Karuse kihelkonna]] [[Matsalu mõis|Matsalu]] (''Matzal'') [[mõis]], mis otseste pärijate puudumise tõttu päris peale tema surma onu, vabahärra [[Sten Bielke]] (surn.1684).<ref>[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16494 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Lihula mõis]</ref> <ref>[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16523 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Matsalu mõis]</ref>

Tema vanemateks olid ratsaväekindral [[Åke Henriksson Tott]] (1598–1640) ja tema esimene naine vabapreili Sigrid Bielke (1607–1634).<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA15,M1 lk. 15-17]</ref>