Moskva-Leedu sõda (1492–1494): erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}}{{keeletoimeta}} {{lisa materjali}} {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt= Esimene Moskva-Leedu sõda |osa= |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 1487–[[1... |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 28. juuni 2009, kell 15:50
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Moskva-Leedu sõda 1487-1494 (Piirisõda) — sõda ühel poolt Moskva Suurvürstiriigi ja teiselt poolt Leedu Suurvürstiriigi ning sellega personaalunioonis oleva Poola Kuningriigi vahel.
| Esimene Moskva-Leedu sõda | |||
|---|---|---|---|
| Toimumisaeg | 1487–1494 | ||
| Toimumiskoht | Verhovski vürstiriigid | ||
| Tulemus | Verhovski vürstiriigid ühendati Moskva Suurvürstiriigiga | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
XV sajandi lõpuks teostus täielikult kirdevene maade ühendamine Moskva Suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika pidi paratamatult viima vastasseisuni Leeduga läänevene maade valitsemise pärast, kus tekkis moskvameelne opositsioon. Piirisõjast sai sellise vastasseisu esimene tulemus, pannes aluse tervele reale vene-leedu sõdadele XV—XVI sajandil.
1470-ndatel aastatel algasid Verhovski vürstide (Tšernigov-Severski vürstide järeltulijad, kes olid vasallsõltuvuses Leedust) üleminekud koos oma valdustega Moskva teenistusse. See protsess tugevnes vastavalt Moskva vürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele (Novgorodi Vabariigi, Tveri Vürstiriigi jt. ühendamine, vabanemine hordi sõltuvusest), ja massilise iseloomu võttis aastal 1487, kui Ivan III saavutas võidu Kaasani khaaniriigi üle.
1480-ndatel aastatel toimus rida moskoviitide rünnakuid Leedu territooriumile, näiteks aastal 1487 ründas vürst Ivan Mihailovitš Vorotõnski Mezetskit ja röövis selle paljaks, ja siis sõitis ära Moskvasse. Leedu esitas protesti, mida Ivan III keeldus rahuldamast, mis viis tegelikult sõja alustamiseni.
Sõjas eristatakse 2 etappi:
- 1 etapp 1487—1492;
- 2 etapp 1492—1494.
Esimest etappi iseloomustasid kohalikud kokkupõrked. Sel perioodil teostati vürst Andrei Vassiljevitši röövretked Vjazma maadele, suurvürsti inimeste retked Nedohodidesse, 11 Moskva vürsti retk Vorotõnskisse, Moskva asevalitseja inimeste rünnakud T1sernokunstvosse, Andrei Kolõt1sjovi retk Bologoje kalmistule, vürst Fjodor Mihailovitš Belski röövretked Toropetsi valdadesse ja teised kokkupõrked.
Moskva laiendas pidevalt oma mõjutsooni Verhovski vürstiriikides. Sellele aitas eriti kaasa Vorotõnski piiramine vene vägede poolt A. I. Kossoi Patrikejevi juhtimisel kevadel 1489. Sama aasta lõpul läksid Ivan III poole üle kolm Belevski vürsti ja kaks Vorotõnski vürsti.
Sõja teist etappi iseloomustas sõjategevuse aktiviseerumine, mille algus langeb kokku leedu vürsti Kazimierase surmaga ning Aleksandrase trooniletõusmisega. Venelased koos liitlastega võtsid 1492. aasta lõpuks Mtsenski, Ljubutski, Mosalski, Serpeiski, Hlepeni, Rogatšjovi, Odojevi, Kozelski, Peremõšli ja Serenski.
1493. aasta alguses võtsid leedu väed Mtsenski ja Serpeiski tagasi, kuid pidid vene vägede lähenedes taganema ja kaotasid võetud alad. Samal ajal sundisid vene väed Daniil Vassiljevitš Štšenja juhtimisel alistuma Vjazma. Vürstid S. F. Vorotõnski, M. R. Mezetski, A. J. Vjazemski, V. ja A. Beljavski läksid Moskva alluvusse.
Veebruaris 1494 sõlmiti poolte vahel "Igavene rahu", mille järgi läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid Moskva Suurvürstiriigile, kes tagastas Leedule Ljubutski, Serpeiski, Mosalski, Opakovi ja ütles lahti nõudmistest Smolenskile ja Brjanskile. Leedu suurvürst Aleksandras abiellus Ivan III tütre Jelenaga.
