Redaktsioon: 28. september 2003, kell 12:11 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 257 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. september 2003, kell 12:12 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 257 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
12. rida: Albaania päritoluga [[Humanistid\|humanist]] [[Marin Barleti]] andis hiljemalt 1510 [[Rooma]]s [[ladina keel]]es välja [[Skanderbeg]]i loo (''Epeiroslaste vürsti Skanderbegi tegude lugu''). Sellele eelnes tema teine ladinakeelne raamat ''[[Shkodër]]i piiramine'' (mitte enne 1504). Need tekstid tõlgiti kiiresti mitmesse Euroopa keelde. [[Albaania keel\|Albaaniakeelset]] usulist kirjandust anti 16. ja 17. sajandil välja geegi murdealal. [[Katoliiklus\|Katoliku]] [[misjonär]]id nõutasid [[Türgi]] võimudelt loa raamatuid välja anda. [[Gjon Buzuki]] andis 1555 välja missaraamatu (''Meshari''). See on vanim säilinud albaaniakeelne raamat. See sisaldab põhilised osad katoliku [[liturgia]]st: suuremate pühade teenistused, kommentaare palveraamatust, osi [[Piibel\|Piiblist]] ja [[katekismus]]est. Raamat on kirjutatud [[geegi murderühm\|geegi]] murdes [[ladina kiri\|ladina kirjas]], millele on lisatud täiendavaid tähti. Sõnavara on suhteliselt rikas. [[Ortograafia]] ja [[morfoloogia]] on järjekindlad, mis viitab varasema kirjatraditsiooni olemasolule.

Albaania kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel