Burušaski keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kat
Mutianpu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
 
{{keeled|nimi=burušaski keel|originaalnimi=
 
|keelkond=teadaolevate sugulaskeelteta
 
|piirkond=Lõuna-Aasia
 
|riigid=[[Pakistan]]i [[Põhjaalad_(Pakistan)|Põhjaalad]]el, [[India]] [[Jammu ja Kashmir]]i [[Srinagar]]is
 
|rääkijad=87 000 (2000. a)
 
|kood 1=-
 
|kood 2=-
 
|kood 3=bsk
 
}}
 
'''Burušaski keel''' on teadaolevate sugulaskeelteta ehk [[isoleeritud keel]].
 
<!-- <ref>[http://original.britannica.com/eb/article-9018245/ Burushaski language, Encyclopædia Britannica online]</ref> -->
 
2000. a andmeil kõneles selles umbes 87 000 [[Burušod|burušo]] rahva liiget [[Pakistan]]i [[Põhjaalad_(Pakistan)|Põhjaalad]]e [[Hunza]], [[Nagar]]i, [[Yasin]]i orus ning paiguti [[Gilgit]]i orus. Umbes 300 kõnelejat elab [[India]] [[Srinagar]]is.<ref>[http://linguistlist.org/pubs/diss/browse-diss-action.cfm?DissID=14723 Linguist List - Dissertation Abstracts<!-- Bot generated title -->]</ref>
 
 
 
== Nimetused ==
 
 
 
* [[urdu keel]]es - بروشسکی [burū́šaskī]
* [[inglise keel]]es - [[Burushaski]], [[Kanjut]] ([[Kunjoot]]), [[Werchikwār]], [[Boorishki]], [[Brushas]], [[Brushias]], [[Miśa:ski]]
 
 
 
== Keelesugulus ==
 
 
 
Burušaski keelt on püütud siduda
 
* [[Põhja-Kaukaasia keeled|Põhja-Kaukaasia keeltega]],<ref>John Bengtson, ''Ein vergleich von buruschaski und nordkaukasisch,'' Georgica 20, 1997, 88-94 [http://jdbengt.net/biblio.htm]</ref> ning [[Jenissei keeled|Jenissei keeltega]] [[Karasuki keeled|Karasuk]]i keelkonnaks,<ref>[[George van Driem]] (2001) ''Languages of the Himalayas: An Ethnolinguistic Handbook of the Greater Himalayan Region,'' Brill</ref>
 
* ühes [[Põhja-Kaukaasia keeled|Põhja-Kaukaasia]], [[Jenissei keeled|Jenissei]] ja [[Na-denee keeled|Na-denee keeltega]] [[Denee-Kaukaasia keeled|Denee-Kaukaasia]] keelkonda.<ref>John Bengtson, ''Some features of Dene-Caucasian phonology (with special reference to Basque).'' Cahiers de l’Institut de Linguistique de Louvain (CILL) 30.4: 33-54,</ref><ref>John Bengtson and V. Blazek, "Lexica Dene-Caucasica". Central Asiatic Journal 39, 1995, 11-50 & 161-164 </ref>
 
* ning vähetuntud [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]] <ref>Čašule 1998, 2003a, 2003b, 2004</ref> .
 
 
 
Ükski neist üritustest pole suutnud teadusringkondi veenda.
 
 
2008. a suudeti veenvalt siduda [[Jenissei keeled]] [[Na-denee keeled|Na-denee keeltega]] ühte [[Denee-Jenissei keeled|Denee-Jenissei]] keelkonda<ref>[http://www.uaf.edu/anlc/dy2008.html Dene-Yeniseic Symposium]</ref>. Burušaski keelest noid ühisjooni ei leitud.
 
 
 
== Laenud ==
 
 
Bergeri sõnaraamatus ''[[The American Heritage Dictionary of the English Language]]'' (1956) väideti, et ainus [[proto-indoeuroopa keel]]de tuletatud puuvilja nimetus - ''*abel'' (vrd [[leedu keel]]ne obuolys, [[inglise keel]]ne apple) võib olla laenatud burušaski keele eelkäijalt. (Tänapäeva burušaski keel keeles tähistab sõna /balt/ nii õuna kui õunapuud.) Teised keeleteadlased taandavad vastava ingliskeelse tüve proto-indoeuroopa ajajärguks kujule ''*mel-'' või väidavad, et tollal vastav sõna üldse puudus ning sarnased [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] sõnad on erinevad indoeuroopa keelerühmad eraldi laenanud seni tundmatutest võõrkeeltest.
 
 
 
Tänapäeva burušaski keel keeles on palju [[laensõna|laensõnu]]
 
* [[dardi keeled|dardi keelkonda]] kuuluvaist naaberkeeltest nagu [[khovari keel|khovar]]i ja [[šina keel]]est
 
* [[urdu keel]]est ja selle vahendusel [[sanskriti keel|sanskriti]] ja [[inglise keel]]est
 
* mõned ka [[turgi keeled|turgi keeltest]]
 
* ja naabruses kõneldavast [[hiina-tiibeti keeled|hiina-tiibeti]] keelkonna [[balti keel]]est
 
 
 
Omasõnavara osatähtsus on siiski üüratu.
 
Ka [[dardi keeled]] on laenanud omajagu sõnavara burušaski keelest.
 
 
 
== Murded ==
 
Kõik kolm murret on vastastikku mõistetavad ja saanud nimed orgude järgi, kus neid peamiselt kõneldakse:
 
* [[Hunza]]
 
* [[Nagar]]i
 
* [[Yasin]]i (ehk Werchikwāri) murre on väidetavalt kõige vähem mõjutatud [[keelekontakt]]idest naabritega ning kõige eripärasem.
 
 
 
==Kirjaviis==
 
Burušaski keeles kirjutatakse harva. Luuletaja [[Nasir al-Din Nasir Hunzai]] jt on kirjutanud [[araabia kiri|araabia kirjal]] põhinevas [[urdu keel|urdu]] tähestikus, kuid [[õigekiri|õigekirjas]] pole kokku lepitud.
 
 
 
[[Tiibet]]i allikates mainitakse [[Gilgit]]i oru ''Bru-śa'' keelt, mille kõnelejad olevat toonud [[bön]]i usu [[Tiibet]]i [[Zhangzhung]]i in ja [[Kesk-Aasia]]sse. Nende tähestik olnud ka [[Tiibeti kiri|tiibeti kirja]] aluseks. Seega võib Burušaski keel olla olnud minevikus tähtis [[kirjakeel]]. ''Bru-śa'' keelseid käsikirju pole ometi leitud.<ref>[[George van Driem]], ''Languages of the Himalayas,'' Brill 2001:921</ref>
 
 
 
Keeleteadlased kasutavad mitut [[ladina kiri|ladina kirjal]] põhinevat [[transkriptsioon]]i. Burušaski Uuringute Akadeemia koostöös [[Karachi]] Ülikooliga avaldas hiljuti Burušaski-Urdu sõnaraamatu esimese köite (A-st {{unicode|C̣}}-ni) enim levinud ehk Bergeri kirjaviisis, mida kasutame ka käesolevas [[artikkel|artiklis]].
 
 
 
== [[Fonoloogia]] ==
 
Burušaski keeles on 5 [[täishäälik]]ut, /i e a o u/. <!-- Pikad täishäälikud võivad lüheneda. Various contractions result in long vowels --> [[rõhk|Rõhulised täishäälikud]], mida Bergeri transkriptsioonis märgitakse [[akuut|akuudiga]] kipuvad olema pikemad ning [[suletud täishäälikud|suletumad]]{{IPA|[ɪ ɛ ʌ ɔ ʊ]}} kui rõhutud täishäälikud [i e a o u]. Pikki täishäälikuid on ka [[laensõna]]des ja üksikuis [[Onomatopöa|helijäljendeis]] (Grune 1998). Hunza <!--(in some expressive words)--> ja Nagari <!--(also in proper names and a few other words)--> murdes võivad kõik täishäälikud [[nasalisatsioon|nasaliseeruda]].
 
 
 
Berger (1998) loetleb järgmisi [[kaashäälik|konsonant]][[foneem]]e (vasakul on Bergeri transkriptsioon ja paremal [[help:IPA|IPA]] ehk [[rahvusvaheline foneetiline transkriptsioon]]:
 
 
{|class="IPA wikitable"
 
|-
 
! colspan="2"|
 
! [[Bilabiaalne|Bilabiaal]]
 
! [[Dentaalne|Dentaal]]
 
! [[Alveolo-palataalne|Alveolo-<br>palataal]]
 
! [[Retrofleksne|Retrofleks]]
 
! [[Velaarne|Velaar]]
 
! [[Uvulaarne|Uvulaar]]
 
! [[Glottaalne|Glottaal]]
 
|-
 
! colspan="2"|[[Nasaalne|Nasaal]]
 
| ''m'' /m/
 
| ''n'' /n/
 
|
 
|
 
| ''ṅ'' /ŋ/
 
|
 
|
 
|-
 
! rowspan="3"| [[Plosiivne|Plosiiv]]
 
!<small> [[Aspiratsioon|Aspireeritud]]</small>
 
| ''ph'' /pʰ/ <sup>1</sup>
 
| ''th'' /tʰ/
 
|
 
| ''ṭh'' /ʈʰ/
 
| ''kh'' /kʰ/
 
| ''qh'' /qʰ/ <sup>2</sup>
 
|
 
|-
 
!<!--small> plain</small-->
 
| ''p'' /p/
 
| ''t'' /t/
 
|
 
| ''ṭ'' /ʈ/
 
| ''k'' /k/
 
| ''q'' /q/
 
|
 
|-
 
!<small>[[Helilised häälikud|Heliline]]</small>
 
| ''b'' /b/
 
| ''d'' /d/
 
|
 
| ''ḍ'' /ɖ/
 
| ''g'' /g/
 
|
 
|
 
|-
 
! rowspan="3"| [[Afrikaat]]
 
!<small> [[Aspiratsioon|Aspireeritud]] <sup>3</sup></small>
 
|
 
| ''ch'' /t͡sʰ/
 
| ''ćh'' /t͡ɕʰ/
 
| ''c̣h'' /ʈ͡ʂʰ/
 
|
 
|
 
|
 
|-
 
!<!--small> plain </small-->
 
|
 
| ''c'' /t͡s/
 
| ''ć'' /t͡ɕ/
 
| ''c̣'' /ʈ͡ʂ/
 
|
 
|
 
|
 
|-
 
!<small>[[Helilised häälikud|Heliline]]</small>
 
|
 
|
 
| ''j'' /d͡ʑ/ <sup>4</sup>
 
| ''j̣'' /ɖ͡ʐ/ <sup>5</sup>
 
|
 
|
 
|
 
|-
 
! rowspan="2"| [[Frikatiiv]]
 
!<small>[[Helitud häälikud|Helitu]]</small>
 
|
 
| ''s'' /s/
 
| ''ś'' /ɕ/
 
| ''ṣ'' /ʂ/
 
|
 
|
 
| ''h'' /h/
 
|-
 
!<small>[[Helilised häälikud|Heliline]]</small>
 
|
 
| ''z'' /z/
 
|
 
|
 
|
 
| ''ġ'' /ʁ/
 
|
 
|-
 
! colspan="2"|[[Tremulant]]
 
|
 
| ''r'' /r/
 
|
 
|
 
|
 
|
 
|
 
|-
 
! colspan="2"|[[Aproksimant]]
 
|
 
| ''l'' /l/
 
| ''y'' [j] <sup>6</sup>
 
| ''ỵ'' /ɻ/ <sup>7</sup>
 
| ''w'' [w] <sup>6</sup>
 
|
 
|
 
|}
 
 
 
Märkused:
 
*1 Hääldus kõigub: {{IPA|[pʰ] ~ [p͡f] ~ [f]}}.
 
*2 Hääldus kõigub: {{IPA|[qʰ] ~ [q͡χ] ~ [χ]}}.
 
*3 Yasini murdes jäävad kõik afrikaadid aspireerimata.
 
*4 Hääldatakse ka {{IPA|[ʑ]}}.
 
*5 Hääldatakse ka {{IPA|[ʐ]}}.
 
*6 Berger (1998) peab [w] ja [j] [[häälik]]uid vastavalt /u/ ning /i/ [[allofoon]]ideks rõhulise täishääliku ees.
 
*7 (Yasini murdes sellist häälikut pole ning Hunza ja Nagari murdeis ei esine teda sõna alguses.) Hääldus kõigub, kuid kõik [[allofoon]]id on maailma keeltes harva esinevad <!-- This phoneme has various pronunciations, all of which are rare sounds cross-linguistically. --> [[häälik]]ud:
** "[[heliline häälik|heliline]] [[retrofleksne]]-[[sibilant]] ning ühtlasi [[dorso-palataalne]] [[ahtus]] <!-- narrowing -->" (ilmselt {{IPA|[ʐʲ]}}) (Berger 1998);
191. rida ⟶ 370. rida:
 
=== [[Nimisõna]] ===
 
Burušaski keele nimisõnad jagunevad on nelja [[nimisõnaklass]]i ehk [[grammatiline sugu|soo]] vahel:
* meesisikud
* naisisikud
* loendatavad asjad ja olendid
* loendamatud nähtused <!-- [[mass noun]]s -->
 
Nimisõna grammatiline sugu on hõlpsasti määratav. Mõnd sõna võib tarvitada mitme sooga. Näiteks loendatava soo rollis /balt/ tähendab õuna, aga loendamatu soo rollis õunapuud. (Grune 1998)
 
Nimisõna tüvega võivad liituda:
# [[possessiivprefikspronominaalprefiks|omistav eesliide]], mis on saanud (nagu [[türgi keel]]eskie [[possessiivsufiks]]) koguni mõne nimisõna lahutamatuks osaks ega viita sel puhul ühelegi omanikule <!-- (mandatory for some nouns, and thus an example of inherent possession) -->
# mõni neljast [[grammatiline arv|grammatilise arvu]] tunnusest:
## [[ainsus]] ([[nullsufiks]]iga)
## [[mitmus]]
## [[määramata]]
212. rida ⟶ 383. rida:
## [[genitiiv]]
## mõni [[lokatiiv]]ne liide, mis väljendavad nii asukohta kui suunda ja võivad liituda ka teistele käändetunnustele
 
==== Sugu ====
 
Burušaski keele nimisõnad jagunevad on nelja [[nimisõnaklass]]i ehk [[grammatiline sugu|soo]] vahel:
# '''m''' > meesisikud (ka [[vaimolend]]id)
# '''f''' > naisisikud (ka vaimolendid)
# '''x''' > loendatavad asjad ja olendid (loomad, puuviljad, kivid, munad, mündid ja muu selline)
# '''y''' > loendamatud nähtused (riis, vedelikud, vesi, lumi, vill, tuli, abstraktsed mõisted ja muu) <!-- [[mass noun]]s -->
 
Nimisõna sooga [[ühildumine|ühilduvad]] tema laiendid: [[grammatiline artikkel|artikkel]], [[omadussõna]]d, [[arvsõna]]d ja muu.
 
Nimisõna grammatiline sugu on hõlpsasti määratav. On ka erandeid.
* Näiteks ''ha'' - 'maja' kuulub loendamatute nähtuste klassi.
* Metall- ja nahkesemed kuuluvad loendamatute nähtuste klassi.
* Kivi- ja puuesemed kuuluvad loendatavate nähtuste klassi.
 
Mõnd sõna võib tarvitada mitme sooga.
* Näiteks ''balt'' loendatavate nähtuste klassis tähendab õuna, aga loendamatute nähtuste klassis õunapuud <ref> Grune 1998 </ref>. Sama kehtib ka teiste viljapuude ja puuviljade kohta - vilju loendatakse, aga puid käsitletakse kogumina.
* ''bayú'' loendatavate nähtuste klassis tähendab soolakamakat, aga loendamatute nähtuste klassis peensoola.
 
Märkus:
* "'''h'''"ga tähistame käesolevas kirjutises mõlemat isikulist sugu (m- ja f-) kokku.
* "'''hx'''"ga tähistame käesolevas kirjutises kõiki loendatavaid nimisõnaklasse (m-, f- and x-) kokku.
 
=== Mitmus ===
 
[[Mitmuse tunnus]] sõltub nimisõnaklassist ehk soost:
# '''h''' klasside sufiksid: -ting, -aro, -daro, -taro, -tsaro
# '''h ja x''' klasside sufiksid: -o, -išo, -ko, -iko, -juko; -ono, -u; -i, -ai; -ts, -uts, -muts, -umuts; -nts, -ants, -ints, -iants, -ingants, -ents, -onts
# '''y''' klassi sufiksid:: -ng, -ang, -ing, -iang; -eng, -ong, -ongo; -ming, -čing, -ičing, -mičing, -ičang (Nagari murdes)
 
<!--
Some nouns admit two or three different prefixes, while others have no distinctive suffix ...
Ei saa aru, mis PREFIKSitest on jutt.
-->
Mõnele tüvele võib liita kaks või kolm tunnust, samas kui mitmuslikel sõnadel (ladina keeles: [[plurale tantum]]) puudub mitmuse tunnus üldse - näiteks: ''bras'' ehk 'riis', ''gur'' - 'nisu', ''bishké'' - 'karvastik'.
Teistel on mitmus ja ainsus täpselt ühesugused - näiteks ''hagúr'' ehk 'hobu(sed)'.
Omadussõnadel on isesugused mitmuse tunnused, mis sõltuvad põhisõna soost - näiteks ''burúm'' ehk 'valge' on x-klassi mitmuses ''burum-išo'' ja y-klassi mitmuses ''burúm-ing''.
 
Veel näiteid:
*''wazíir'' (m) on mitmuses ''wazíirting'' 'vesiir, minister'
*''hir'' (m) on mitmuses ''hirí'' 'mees' ([[sõnarõhk]] nihkub [[järgsilp|järgsilbile]])
*''gus'' (f) on mitmuses ''gushíngants'' 'naine' nihkub [[järgsilp|järgsilbile]])
*''dasín'' (f) on mitmuses ''dasíwants'' 'neiu', 'vallaline naine'
*''huk'' (x) on mitmuses ''hukái'' 'koer'
*''tilí'' (x) on mitmuses ''tilí'' 'kreekapähkel'
*''tilí'' (y) on mitmuses ''tiléng'' 'kreekapähklipuu'
 
=== Käänded ===
 
Burušaski keel on [[ergatiivne süntaks|ergatiivse]] lauseehitusega.
 
==== [[Põhikäänded]] ====
 
Põhikäändeid on viis.
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor='#C0F0F0'
!Nimetus
![[Käändelõpp]]
!Kasutamine
|-
| [[Absolutiiv]] || tunnuseta || Sihiliste tegusõnade sihitis ja sihitute tegusõnade alus.
|-
| [[Ergatiiv]] || ''-e'' || Sihiliste tegusõnade alus.
|-
| [[Genitiiv]] || ''-e''; ''-mo'' (f)|| Nimisõna täiend: "Kelle? Mille?". Temast tuletatakse [[obliikva käänded]].
|-
| [[Daatiiv]]-[[allatiiv]] || ''-ar'', ''-r'' || Sihitismäärus: "Kellele? Kuhu?".
|-
| [[Ablatiiv]] || ''-um'', ''-m'', ''-mo'' || Lähtekoha määrus: "Kust?".
|-
|}
 
Käändelõpud liituvad [[mitmuse tunnus]]ele. Näiteks: ''Huséiniukutse'', 'Husseini rahvas' (mitmuse ergatiiv).
F-klassi nimisõnade genitiivi lõpp on /mo/, kõigi teiste klasside nimisõnadel on see /-e/ täpselt nagu ergatiivis.
Datiivi lõpp /-ar/ või /-r/ liitub f-klassi nimisõnade genitiivi lõpule, kõigi teiste klasside nimisõnadel liitub see otse tüvele.
*''hir-e'' 'mehe', ''gus-mo'' 'naise' (genitiiv)
*''hir-ar'' 'mehele', ''gus-mu-r'' 'naisele' (daatiiv)
 
Omastavas käändes (ehk genitiivis) täiend on põhisõna (omandi) ees: ''Hunzue tham'', 'Hunza valitseja'
 
==== Liitkäänded ====
 
Liitkäände moodustamiseks liidetakse ühe peakäände lõpuga (/-e/, /-ar/ või /-um/) mõni kõrvalkäände tunnus ([[sufiks]] või [[infiks]]).
Põhimõte sarnaneb [[eesti keel]]e [[kohakääne]]tele:
* /-e/ on [[lokatiiv]]ne ('Kus?')
* /-ar/ on [[terminatiiv]]ne ('Kuhu?')
* /-um/ on [[ablatiiv]]ne ('Kust?')
 
Kõrvalkäänete [[infiks]]id on järgmised:
# /-ul-/ „sees“
# /-aţ-/ „peal; koos“
# /-ts-/ „seal kohas“
# /-al-/ „juures“ (ainult Hunza murdes)
 
Tuletatud liitkäänded on järgmised:
{| class="prettytable"
|- bgcolor='#C0F0F0'
!Infiks
!Lokatiiv
!Terminatiiv
!Ablatiiv
|-
| '''-ul-''' || ''-ul-e'' 'sees' || ''-ul-ar'' 'sisse' || ''-ul-um'' 'seest'
|-
| '''-aţ-''' || ''-aţ-e'' 'peal','koos' || ''-aţ-ar'' 'peale' || ''-aţ-um'' 'pealt'
|-
| '''-ts-''' || ''-ts-e'' 'seal kohas' || ''-ts-ar'' 'sinna kohta' || ''-ts-um'' 'sealt kohast'
|-
| '''-al-''' || ''-al-e'' 'juures' || ''-al-ar'' 'juurde' || ''-al-um'' 'juurest'
|-
|}
 
Vanapäraseid /-ul-e/ ning /-ul-ar/ liiteid asendavad tänapäeval vastavalt /-ul-o/ ning /-ar-ulo/.
 
=== Asesõnad ja asesõnalised eesliited ===
 
Kehaosi ja sugulasi tähistavail nimisõnadel on alati [[pronominaalprefiks]]. Niisiis ei saa burušaski keeles öelda lihtsalt 'ema' või 'käsi' vaid peab tingimata täpsustama: 'minu käsi', 'sinu ema', 'tema isa' ja nõnda edasi.
Näiteks tüvi ''mi'' tähendusega 'ema' ei esine kunagi liideteta vaid mõnel järgmisel kujul:
*''i-mi'' 'tema ema' (m-klassi ainsuse kolmanda isiku liide + põhisõna ainsuses)
*''mu-mi'' 'tema ema' (f-klassi ainsuse kolmanda isiku liide + põhisõna ainsuses)
*''u-mi'' 'nende ema' (h-klassi mitmuse kolmanda isiku liide + põhisõna ainsuses)
*''u-mi-tsaro'' 'nende emad' (h-klassi mitmuse kolmanda isiku liide + põhisõna mitmuses)
Märkus:
Kuna ka muukeelsete vikipeediate allikaks näikse olema saksa keelne variant, siis võib neis kõigis [[saksa keel]]e asesõna 'ihre' [[homonüüm]]iast johtuvalt olla vigu.
 
Need liited väljendavad omaja [[grammatiline isik|isikut]] ja arvu ning kolmanda isiku puhul ka nimisõnaklassi ehk sugu.
Põhilised personaal- ehk pronominaalprefiksid on järgmised:
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor='#C0F0F0'
!Isik/<br>Nimisõnaklass
!Ainsus
!Mitmus
|-
| 1. isik || align='center' | ''a-'' || align='center' | ''mi-'', ''me-''
|-
| 2. isik || align='center' | ''gu-'', ''go-'' || align='center' | ''ma-''
|-
| 3. isik m || align='center' | ''i-'', ''e-'' || align='center' | ''u-'', ''o-''
|-
| 3. isik f || align='center' | ''mu-'' || align='center' | ''u-'', ''o-''
|-
| 3. isik x || align='center' | ''i-'', ''y-'' || align='center' | ''u-'', ''o-''
|-
| 3. isik y || colspan='2' align='center' | ''i-'', ''e-''
|-
|}
 
Isikulistel asesõnadel on [[proksimaalvorm|proksimaal]]- ja [[distaalvorm]]id lähedal ja kaugel asuvate isikute vastandamiseks.
Näiteks:
* ''khin'' 'tema siin'
* ''in'' 'tema seal'.
 
Obliikva käändeil on lühenenud vormid nagu eesti keele 'minul' ja 'mul'.
In the oblique, there are additional abbreviated forms.
 
== Arvsõnad ==
 
Burušaski keel kasutab [[vigesimaal]] [[arvusüsteem|süsteem]]i ehk põhineb kahekümnel. Näiteks:
* 20 ''altar''
* 40 ''alto-altar'' (2 * 20)
* 60 ''iski-altar'' (3 * 20).
 
Põhiarvud on:
* 1 ''hin'' (ehk ''han'', ''hik'')
* 2 ''altán'' (ehk ''altó'')
* 3 ''iskén'' (ehk ''uskó'')
* 4 ''wálto'', 5 ''čundó''
* 6 ''mishíndo''
* 7 ''thaló''
* 8 ''altámbo''
* 9 ''hunchó''
* 10 ''tóorumo'' (ehk ''toorimi'' , ''turma'')
* 100 ''tha''.
 
Liitarve:
11 ''turma-hin'', 12 ''turma-altan'', 13 ''turma-isken'', ..., 19 ''turma-hunti'';
20 ''altar'', 30 ''altar-toorimi'', 40 ''alto-altar'', 50 ''alto-altar-toorimi'', 60 ''iski-altar'' ja nii edasi;
21 ''altar-hik'', 22 ''altar-alto'', 23 ''altar-iski'' ja nii edasi.
 
=== [[Tegusõna]] ===
226. rida ⟶ 578. rida:
 
Tegusõna tüvele võib liita kuni 4 [[prefiks]]it ja 6 [[sufiks]]it.
 
Burušaski keele tegusõna [[pöördelised vormid]] väljendavad järgmisi [[grammatilised kategooriad|grammatilisi kategooriaid]]:
{| class="prettytable"
|- bgcolor='#C0F0F0'
!Kategooria
!Vormid
|-
| [[aeg]]/[[Grammatiline aspekt|aspekt]] || [[olevik]], [[tulevik]], [[imperfekt]], [[perfekt]], [[pluskvamperfekt]]
|-
| [[kõneviis]] || [[konditsionaal]], kolm [[optatiiv]]i, [[imperatiiv]], [[konatiiv]]
|-
| [[arv]] || [[ainsus]], [[mitmus]]
|-
| [[Grammatiline isik|isik]] || 1., 2. (ainult imperatiivis), 3. isik
|-
| [[nimisõnaklass]] || m, f, x, y (ainult 3. isiku puhul)
|-
|}
 
Pööramisel leiab aset palju häälikumuutusi: [[grammatiline assimilatsioon|assimilatsioon]], [[häälikukadu]] <!-- Inglise keeles [[deletion (linguistics)|deletion]] --> ja [[rõhunihe]], mis on pea iga sõna puhul ainulaadsed (reeglipäratud).
 
[[Sihilised tegusõnad|Sihiliste tegusõnade]] pöördelised vormid viitavad ülalpool [[pronominaalprefiks]]itena kirjeldatud asesõnaliste eesliidete abil lisaks tegevuse [[grammatiline subjekt|subjektile]] ka [[grammatiline objekt|objektile]] ehk otsesihitisele ühildudes kummagagi isikus, arvus ja soos.
Igal tegusõnal on eitava kõne vormid. Paljudest sihitutest tegusõnadest saab tuletada sihilisi.
 
Burušaski keele tegusõna [[käändelised vormid]] on mineviku ja oleviku [[absolutiiv]]id, [[mineviku kesksõna]], kaks [[tegevusnime]]. Nad võivad väljendada kõiki kategooriaid, mis pöördelised vormid, välja arvatud aega ja kõneviisi. Käändelisi vorme kasutatakse koos [[abitegusõna]]dega ja [[perifrastilised vormid|perifrastiliste vormidega]].
 
=== 11 [[morfotaktika|morfotaktilist]] pesa ===
 
Berger kirjeldab 11 võimalikku [[morfotaktika|morfotaktilist]] pesa, mida võib täita mõni pöördeline tunnus. Igakord ei pruugi nad kõik olla kasutuses. Mõnd pesa võib täita mitme, kuid teineteist välistava liitega, mida märgitakse siin A, B või C-ga. [[Tuletusliide]]teta tüved esitatakse 5. pesana. Eelnevad 4 [[eesliide]]te ja järgnevad 7 [[järelliide]]te pesa.
 
{| class="prettytable"
|- bgcolor='#C0F0F0'
!Pesa number
!Tuletusliited ja nende tähendus
|-
| 1 || Eitav prefiks ''a-''
|-
| 2a/b || d- [[intransitiivne]] / n- [[absolutiivne]] prefiks
|-
| 3 || '''[[Pronominaalprefiks]]id''': [[intransitiivne tegusõna||intransitiivse tegusõna]] alus või [[transitiivne tegusõna||intransitiivse tegusõna]] sihitis
|-
| 4 || s- [[transitiivne]] prefiks
|-
| bgcolor='#E8E8E8' | 5 || bgcolor='#E8E8E8' | '''Verbi tüvi'''
|-
| 6 || ''-ya-'' mitmuse tunnus <!--Inglise keeles Plural sufiks ''-ya-'' on the verb stem-->
|-
| 7 || <!--Present stem mark --> ''-č-'' (või ''š'', ''ts''..) [[olevik]], [[tulevik]], [[imperfekt]]
|-
| 8a/b || ''-a-'' ainsuse 1. isiku aluse '''[[isikulõpp]]''' või tähenduseta [[sidevokaal]]
|-
| 9a || ''m'' sufiks: m-[[partitsiip]] ja m-[[optatiiv]] (lihtüvel) /
|-
| 9b || ''m'' sufiks: [[tulevik]] ja [[konditsionaal]] (oleviku tüvel) /
|-
| 9c || ''n'' sufiks: [[absolutiiv]]i tunnus (vaata 2. pesa) /
|-
| 9d || ''š'' sufiks: iš-[[infinitiiv]] ja š-[[optatiiv]] /
|-
| 9e || ''-as'', ''-áas'' sufiks: iš-[[infinitiiv]] / ''-áa'' sufiks š-[[optatiiv]] (liitub vahetult tüvele)
|-
| 10a || ainsuse ja mitmuse 2. ja 3. isiku ning mitmuse 1. isiku aluse '''isikulõpud''' /
|-
| 10b || [[imperatiiv]]i tunnused (liituvad vahetult tüvele) /
|-
| 10c || ''ba-'' abitegusõnaga [[olevik]], [[imperfekt]], [[perfekt]], [[pluskvamperfekt]], [[imperfekt]]
|-
| 11 || käändelised tunnused ja [[partikkel|partiklid]]
|-
|}
 
 
 
== Viited ==
 
{{viited}}
 
 
 
== Välislingid ==
*[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=bsk Burušaski keel] ''Ethnologue.com'' {{väiksem|(inglise)}}
 
 
[[Kategooria:Sugulaskeelteta keeled]]
 
[[br:Bourouchaskeg]]
 
[[bg:Бурушаски език]]
 
[[da:Burushaski]]
 
[[de:Burushaski]]
 
[[en:Burushaski]]
 
[[es:Idioma burushaski]]
 
[[eo:Buruŝa lingvo]]
 
[[eu:Buruxaski]]
 
[[fr:Bourouchaski]]
 
[[ko:부르샤스키어]]
 
[[it:Lingua burushaski]]
 
[[he:בורושסקי]]
 
[[mk:Бурушаски јазик]]
 
[[nl:Burushaski]]
 
[[ja:ブルシャスキー語]]
 
[[oc:Burushaski]]
 
[[pl:Język buruszaski]]
 
[[ru:Бурушаски]]
 
[[simple:Burushaski]]
 
[[sk:Buriština]]
 
[[fi:Burušaskin kieli]]
 
[[sv:Burushaski]]
 
[[zh:布魯夏斯基語]]